Eestit päästab prügitrahvist korralik kodune sorteerimine

Foto: ERR

Kui Eesti ei suuda paari aastaga oma prügimajandust korda teha, ähvardab meid Euroopa Liidu prügitrahv. Trahvist päästab korralik kodune prügisorteerimine, et taaskasutuseks kõlblik kraam ei satuks prügimäele või põletusahju. Pingutama ei pea mitte ainult inimesed, aga ka tootjad, kes seni kasutavad liiga palju taaskasutusse mittesobivaid materjale.

Pool Eesti kodudes tekkivatest jäätmetest peaks juba praegu minema taaskasutusse, aga tegelikult jõuab ringlusesse alla kolmandiku. Kui Eesti ei suuda kolme aasta pärast võtta ringlusse 55 protsenti jäätmetest, ähvardab riiki eurodirektiivi rikkumise eest kopsakas jäätmetrahv.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlaisi sõnul on ennatlik trahvist rääkida, kuid ta tõdeb, et olukord on keeruline ja Eestil tuleb kõvasti pingutada.

"Kõige suurem probleem on see, et meie segaolmejäätmetes on suur hulk biojäätmeid, mis tuleks tegelikult eraldi korjata, mis ei tohiks seal olla. Teine suur probleem on pakendijäätmed," selgitas ta.

Praegune avalik pakendikonteinerite süsteem ei õigusta ennast ning Soomlaisi sõnul peaks pakendite eraldi kogumine toimuma kodudes.

Teine tõsine probleem on, et kasutusel on palju komposiitmaterjalist, näiteks mitmest eri plastist koosnevad pakendeid, millega pole isegi neid eraldi kogudes mitte midagi peale hakata.

"Täna need materjalid ei ole mingil moel tootjatel kontrolli all ehk väga palju võib toota komposiitmaterjalidest pakendeid. Ja kuni sellega jätkatakse, siis see protsent ringlusse saatmisel ei saagi olla väga kõrge, sest neid ei ole võimalik taaskasutada," rääkis Ragn-Sellsi juht Kai Realo.

"Kui täna näiteks kehtestada nõue, et pakenditele tuleks peale kirjutada väga selgelt, kas see on taaskasutav pakend, siis ma usun, et inimesed juba täna ise hakkaksid näitama neile tootjatele, et nad eelistaksid pakendeid, mida saaks taaskasutada," lisas ta.

Realo sõnul ei pea paika arvamus, nagu poleks jäätmete sorteerimisel mõtet, sest nagunii valatakse kõik prügiautosse kokku ja viiakse põletamisele.

"Meie huvi on saada see kõige parem kraam kätte võimalikult puhtalt ehk me oleme nõus enda nimel tegema pingutusi, et kätte saada materjali, mida saaks uuesti saata taaskasutusse, sest selle järele on väga suur nõudlus tänapäeva materjalipuudusega maailmas," selgitas ta.

Ühes on nii Realo kui ka Soomlais ühel nõul - olmejäätmete sorteerimine peab algama kodus ning sorditud kraami ära andmine tuleb teha inimestele võimalikult mugavaks. Kas sellest aga piisab jäätmetrahvist pääsemiseks?

"Mina tahaks olla optimistlik. Loomulikult eelduseks on see, et me tegutseme täna ja kohe ja me ei pea enam pikki arutelusid selle üle, kelle tegemata jätmine see on," rääkis Soomlais.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: