Eestis ei ole tekstiilijäätmete liigiti kogumise ja ringlussevõtu süsteemid eriti arenenud ning toidujäätmeid tekib samuti väga palju. Et nende kogust vähendada, on kliimaministeerium saanud valmis eelnõu, mis paneb paika uued kohustused.

2030. aastaks peaks toidutööstused vähendama toidujäätmete teket vähemalt kümne protsendi võrra, koguni 30 protsendi võrra peaks aga jäätmete teke vähenema tarbimise tasandil, kus praegu tekib elaniku kohta aastas keskmiselt 90 kilogrammi toidujäätmeid. Nende hulk peaks eelnõu järgi kahanema nii kodudes, suuremates poodides, hulgimüüjatel kui ka toitlustusettevõtetel.

Kliimaministeeriumi jäätmekorralduse valdkonna juht Kristel Kibin ütles ERR-ile, et tegemist on riigi tasandil seatava sihtarvuga ning seetõttu tuleb see eesmärk saavutada ühise panusena.

"Ettevõtted saavad vähendada oma tegevuses tekkivaid toidujäätmeid ning kodumajapidamiste puhul panustatakse eelkõige teadlikkuse tõstmisse ja tarbimisharjumuste kujundamisse," selgitas ta.

Kodudes tekkivate toidujäätmete vähendamisel on rõhk eelkõige teadlikkuse suurendamisel ja selleks korraldab riik teavituskampaaniaid "Austa toitu jäägitult" ning toetab keskkonnainvesteeringute keskuse toetusmeetme kaudu ka praktilisi lahendusi jäätmete tekke vähendamiseks.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium püüab tõsta teadlikkust toidu säilivusaja märgistuste teemal. Näiteks on nad Kibina sõnul innustanud toidutootjaid kasutama võimalusel "parim enne" märgistust "kõlblik kuni" asemel. 

Ka kohalikud omavalitsused saavad eelnõuga kohustuse käsitleda oma jäätmekavades tegevusi, mis on suunatud toidujäätmete tekke vähendamiseks.

"Omavalitsustel on võimalik näiteks teha elanikele teavitust, seada toidujäätmete vähendamine eesmärgiks lasteaia- ja koolitoidu hangetes ning toetada toidujagamiskappide tegevust," ütles Kibin ja lisas, et tarbijakäitumist saab mõjutada ka ettevõtete sõnumitega, näiteks toodete märgistuse, säilivustähtaja valiku, portsjonite suuruse ja muu sellisega.

Suuremad jae- ja hulgikaubandusettevõtted, toidutööstused ja toitlustusettevõtted peavad hakkama pidama arvestust tekkivate toidujäätmete ja annetatud toidu koguste üle. Ühtlasi tuleb neil koostada toidujäätmete tekke vältimise tegevuskava.

Lisaks peavad suuremad jaemüüjad ja toidutööstused avaldama oma veebilehel annetatud toidu osakaalu maha kantud toidust. Eelnõu seletuskiri toob välja, et üks põhilisi tegevusi toidujäätmete tekke vähendamisel on toidu annetamise ja muul viisil inimtarbimiseks ümberjaotamise edendamine.

Seetõttu peavad toitukäitlejad, välja arvatud toitlustusettevõtted, tegema toidupangale ja teistele toidu ümberjaotamise organisatsioonidele ettepanekuid annetamise koostöölepinguteks.

Kiirmoe tootjad hakkavad kõrgemat tasu maksma

Muudatused puudutavad ka tekstiilijäätmeid, mille vähendamisele pole erinevalt toidujäätmetest sihtarvu seatud. Eestis tarbitakse aastas elaniku kohta 12,2 kilogrammi rõivaid ja kodutekstiile aastas, millele lisandub 3,1 kilogrammi kasutatud tekstiile. Tekstiilijäätmeid tekib Eestis aastas umbes 18 000 tonni.

Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik Kerli Rebane ütles, et ülejärgmisest aastast loodav tootjavastutuse süsteem peaks suunama ettevõtted tootma kvaliteetsemaid ja kauem vastupidavaid tooteid. Nii väheneks vajadus nii tihti uusi riideid, jalatseid ja muid tekstiile osta.

"Tootjad peavad tootjavastutuse nõuete täitmiseks looma tootjate ühenduse, mille kaudu korraldatakse jäätmeks muutunud tekstiilide ja jalatsite kogumine, vedu, sorteerimine ja edasine käitlemine. Ettevõte täidab oma kohustused selle ühenduse kaudu ning tasub tootjavastutuse tasu tootjate ühendusele," kirjeldas Rebane.

Tootjavastutuse tasu suuruse määrab ühendus vastavalt süsteemi kuludele, kuid tasu suurus peab arvestama toote vastupidavusega, parandatavusega, korduskasutatavusega, ringlussevõetavusega ja ohtlike ainete sisaldusega. 

"Lühikese kasutuseaga toodetele, sealhulgas kiirmoele peaksid rakenduma kõrgemad tasud kui vastupidavatele toodetele," rääkis Rebane.

Tasuda tuleb nii kogumise, vedamise, sortimise, korduskasutamise, taaskasutamise, põletamise kui ka ladestamise kulud. Selle tasu maksmisest pääsevad taaskasutuspoed, kes müüvad juba varem Eesti turule toodud tooteid.

Seejuures puudutab kohustus ka neid Euroopa Liidu turul tegutsejaid, kelle asukoht on väljaspool Euroopat ehk näiteks Aasias.

"Selleks peavad veebipoed enne Eesti turule müümist registreerima end tootjana probleemtooteregistris, sõlmima lepingu tootjate ühendusega ja täitma tootjavastutuse nõudeid," ütles Rebane, tuues välja, et sarnaselt on asi lahendatud näiteks elektroonika- ja patareijäätmetega.

Nõuete täitmist peavad kontrollima nii veebimüügiplatvormid kui ka kaupade Eestisse toomisega seotud logistikateenuse pakkujad ning järelevalvet teeb keskkonnaamet.

Tekstiilijäätmete liigiti kogumist korraldavad omavalitsused juba praegu, kuid Rebase sõnul ei ole see süsteem piisav ning parema süsteemi toimimine vajab stabiilset rahastust. Edaspidi tagavad selle kogu Euroopa Liidus ettevõtjad, kes tekstiilitooted turule toovad, mitte maksumaksjad, rõhutas Rebane.

Ettevõtjatelt eeldavad muudatused investeeringuid, sest vaja võib olla tootmisprotsesse ja tooteid ümber disainida ning aruandlust suurendada.

Tekstiilijäätmed on mureks kogu EL-is

Küsimusele, mida kokku kogutud tekstiilijäätmetega peale hakatakse, vastas Rebane, et nende ringlussevõtu võimekus ei teki enne, kui ettevõtetel on kindlus, et puhast ja ümbertöötluseks sobivat materjali on piisavalt. Seega käivad kogumissüsteemi loomine ja käitlusvõimekuse arendamine käsikäes, üks ei saa tekkida teiseta.

"Tootjavastutus tagab rahastuse toimiva liigiti kogumise võrgustiku rajamiseks kogu Eestis ning suunab ettevõtteid turule tooma paremini ringlussevõetavaid tooteid," sõnas Rebane.

Kui tekstiilijäätmed visatakse segaolmejäätmete hulka, ei saa neid enam korduskasutada, kui neid aga liigiti koguda, loob see Rebase sõnul piisava ja stabiilse materjalivoo, mille najal saavad ettevõtted investeerida uutesse sorteerimis- ja ringlussevõtulahendustesse.

Rebane märkis, et tekstiilijäätmete probleemi lahendamisega tegeleb praegu kogu Euroopa Liit, mitte ainult Eesti. Kuigi Eestis puudub praegu ulatuslik tekstiilijäätmete ringlussevõtu tööstus, on see tema kinnitusel Euroopas olemas ja valmimas on uued tehnoloogiad ja rajatised, mis võimaldavad tulevikus üha suurema osa tekstiilijäätmetest materjalina ringlusse võtta. 

Euroopa Liidus tekib hinnanguliselt ligi 13 miljonit tonni tekstiilijäätmeid aastas, korduskasutuseks ja jäätmetena kogutakse aga neist ainult 22 protsenti, mis tähendab, et üle kaheksa miljoni tonni tekstiilijäätmetest põletatakse või ladestatakse prügilasse.

Jäätmeseaduse muutmise eelnõu muutmisega viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu direktiiviga ning nüüd ootab kliimaministeerium eelnõule asjassepuutuvatelt ametkondadelt ja ettevõtetelt tagasisidet.

Seadus on plaanitud jõustuma tuleva aasta 17. juunil.