Molekulaarbioloog: praegune koroonaviirus ei ole inimese loodud

Video: ERRFoto: ERR

Molekulaarbioloog Ülar Allas ütles ETV saates "Ringvaade", et kui praegune koroonaviirus oleks inimese loodud, siis oleks sellest viiruse genoomis jäljed.

"See viirus ei ole inimeste loodud, ta on ikkagi looduslik tegelane. Seda viiruse genoomi on ju nii palju uuritud ja kui nüüd mingi kuri teadlane üritab laboris mingisugust viirust kokku lõigata ja kleepida, siis sellest jäävad viiruse genoomi jäljed. Ja neid jälgi me ei ole sealt leidnud," ütles Allas.

"Pealegi on koroonaviirused täiesti tavaline viiruste rühm. Meil on olnud sellel sajandil näiteks sellised haigused nagu SARS ja MERS. Ja on leitud, et nahkhiirtel on küll ja veel neid koroonaviiruste liike, mis ei ole veel inimestele õnneks üle hüpanud," lisas ta.

Samas ei kommenteerinud Allas seda, kas loodusest pärit viirus võis Wuhani viiruste uurimise laboris juba olemas olla ja näiteks mõne töötaja inimliku eksimuse tõttu sealt välja pääseda.

Koroonaviiruse laboratoorsest päritolust on rääkinud USA eelmine välisminister Mike Pompeo ja eelmise USA presidendi riikliku julgeoleku nõuniku asetäitja Matthew Pottinger.

Rääkides kiiresti valminud koroonavaktsiinist, ütles ta, et oli mitmeid tegureid, mis aitasid koroonavaktsiini valmimist kiirendada.

"Peamine tegur oli raha. Mitte kunagi varem ei ole teadlastele nii palju raha eraldatud ja annetatud, et ühte vaktsiini arendada. Ühe vaktsiini välja töötamine kipub maksma umbes miljard eurot. See on meditsiini jaoks suur raha, selle taha jääbki sageli asi seisma," sõnas Allas.

"Teiseks, muudeti natuke kliiniliste uuringute strateegiat. Kui meil on kliinilised uuringud inimestega, siis need jagatakse kolme faasi. Praegusel juhul tehti niimoodi, et järgmist faasi alustati juba siis, kui eelmine faas oli veel pooleli. Niimoodi oli võimalik päris palju aega võita," märkis teadlane.

Kolmas asi oli see, et sobilikud vaktsiini kandidaadid leiti väga kiiresti. Selle pealt hoiti kokku kaks aastat. Sellepärast, et koroonaviiruseid on uuritud ikkagi üle 50 aasta. Mitte nüüd seda viirust, aga selle viiruse sugulasi.

Allas mõistab, et osad inimesed on üllatunud, et need vaktsiinid nii kiiresti tulid ja seetõttu suhtuvad nendesse ka ettevaatlikult.

"See vaktsiinide vastane liikumine tegelikult algas kohe kui esimesed vaktsiinid välja ilmusid, ehk kuskil üle 200 aasta tagasi Ja vaktsiinivastaste argumendid ei ole vahepeal kuigi palju muutunud, lihtsalt info liikumise kiirus on kordades kasvanud," rääkis Allas.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: