Linnar Viik: riik võiks kriisis ettevõtjaid kuulda võtta
IT-visionäär Linnar Viik ütles ETV saates "Esimene stuudio", et kuigi Eesti e-riik pandeemias hästi vastu pidanud, võiks riik rohkem IT-ettevõtjate nõu kuulda võtta.
Saatejuht Andres Kuusk küsis Viigilt, kuidas e-riik pandeemiaga toime tulnud on.
"E-riik kindlasti ei ole ebaõnnestunud. E-riik on toimimas. Kõige olulisem on praegu mõista, et kõik maailm läks umbes aasta tagasi katki ja lukku ja Eesti avalik haldus ja riik oma kõige laiemates plaanides jätkas toimimist," lausus Viik.
"Ma arvan, et maailmas on kolm riiki, kus möödunud aastal kohtusüsteem töötas elektrooniliselt. Eesti on üks riikidest, kus saab distantsilt notari juures käia. Ainuüksi see on võtnud maha meie koroona pandeemia ajal üle 50 000 hüpoteetilise kontakti, mida selle asemel tehti läbi digikanali. See on säästnud rohkem kui 100 000 kilomeetrit sõitmist inimestele," rääkis Viik.
Pühapäeval selgus, et Eestis puudub tohtritel ülevaade oma patsientide vaktsineerimise kohta, kuna perearstide tarkvaras on vajalikud uuendused tegemata. Esmaspäeval saavad perearstid ükshaaval nimesid andmebaasi toksides teada, kas mõni nende riskirühma patsientidest käis sel nädalavahetusel vaktsineerimiskeskuses süsti saamas. Masspäringut kõigi oma patsientide kohta aga teha pole võimalik.
Linnar Viigi sõnul on selline süsteem piinlik ja lubamatu. "Arvestades seda, milline on meie tehnoloogiline võimekus ja kompetents, siis on lubamatu, et selline asi on juhtunud," kommenteeris Viik.
"Toimiva vaktsineerimise infosüsteemi juhtimine on selgelt eraldivõetav ülesanne, mida on võimalik koos ministrilt saadud mandaadi ja ressursiga tõhusalt juhtida ja kiiresti juhtida. See ei ole osa tervishoiusüsteemi suurest segadusest, see on võimalik konkreetselt võtta ja juhtida," sõnas Viik.
Viik näeb probleemi omaniku väheses arusaamises sellest, et 21. sajandil on kõikide teenuste läbivaks komponendiks infotehnoloogia digitaalsed lahendused.
Viik rääkis, et kõik lahendused vaktsineerimise haldamiseks oleks saanud valmis teha juba möödunud kevadel. "Me kõik teadsime ju seda, et kunagi tuleb vaktsiin ja et tuleb seda hakata sujuvalt korraldama," lausus ta.
Viik rääkis, et riik ütles möödunud aasta kevadel ära Eesti idufirmade sektori abipakkumisest.
"Miks on nii, et Bolt pakub Londoni linnale tasuta vaktsineerimisele sõitmiseks inimestele teenust ja Londoni linn võtab vastu selle? Kus on see võimekus siduda seesama ettevõte, kelle toode on arendatud ja mida juhitakse Eestist, mille enamusosalus on Eestis? Kuidas on niimoodi, et selle ettevõtte poole ei ole pöördutud, seda ei kasutata?"
Vaadates eelolevasse sügisesse, ütles Viik, et riik võiks olla avatud ka ebatraditsioonilisematele lahendustele. "Ma olen täiesti veendunud, et ka praegu on see tehnoloogiaettevõtete pakkumine laual, aga selleks peab olema tellimus," lausus Viik.
HOIA appi nimetas Viik ebaõnnestunuks. "Ta ei ole andnud mõjukat panust selle epideemia ohjeldamisele, tal puudub omanik," lausus Viik.
Viigi sõnul oleks praeguses kriisijuhtimises jõuda välja punkti, kust edasi on võimalik jõuda normaalsusesse.
Eelmist valitsust Viik IT sõbralikuks ei kutsunud. "Viimane valitsus, mis meil oli, kindlasti ei olnud IT sõbralik. Ma nägin seda ainuüksi sellest, kuidas oli mehitatud valdkonna minister ja tema kompetentsid," sõnas Viik.
Rääkides e-riigi toimimisest laiemalt, ütles Viik, et selle 20-protsendise kasvuga saaks riik tagada, et süsteemi olulised komponendid oleks terved ja turvalised. E-riigi toimimise hinnaks ütles Viik, et igakuiselt panustab iga Eesti kodanik sellesse keskmiselt 10 eurot.
Probleemiks riigi e-lahenduste puhul peab Viik kasutajasõbralikkust.
"Sa ei tee ühtegi digitaalset lahendust, ilma, et sa ei mõtleks selle kasutaja peale. Me alustame sellest, et me ei mõtle, mis on minu asutuse arengukava või tööprotsess, vaid sa mõtled selle peale, kes on sinu klient, kasutaja. Ja sa mõtled ka selle peale, et kasutaja võib olla 70-aastane ja tal on inimõigus kasutada internetti. See peab olema inimesele kasutatav ja mõistetav. See peab olema kasutajast tulenev e-riik, mitte asutusest tulenev e-riik," rääkis Viik.
Toimetaja: Aleksander Krjukov