"See on keeruline küsimus. Tõepoolest eriolukorra välja kuulutamine annaks meile signaali. Aga kui me mõtleme sellele, et aasta tagasi meie riigi ajaloos me kuulutasime välja eriolukorra ja kui palju siis oli küsimusi: kas meie vabadused jäävad alles? millised vabadused saavad piiratud? kas me saame hiljem vabadused tagasi?," kommenteeris Kaljulaid.

Kaljulaidi sõnul eelmisest eriolukorrast mingeid suuri kahjustusi Eestile pikaks ajaks ei jäänud. Nüüd aga ollakse tema sõnul eriolukorra kehtestamist valmis kaaluma lihtsalt kommunikatsiooni eesmärgil. "Mulle ei tundu see õige. Mulle tundub mõistlikum kommunikeerida seda, et R (nakatumiskordaja - toim.) on ikka üle ühe," sõnas Kaljulaid.

"Ja sellepärast ju muudetigi seadusi, et me ei peaks enam eriolukorra meetmetega seda olukorda reguleerima. Seda tegi Jüri Ratase valitsus, õigesti tegi, ma arvan," lisas ta.

Kaljulaid loobus Jüri Ratase ja Kaja Kallase valitsuse juhtimise võrdlemisest, sest viirus poliitikat ei tunne.

Palgatoetus peaks kestma niikaua kuni seda on vaja

Saatejuht Mirko Ojakivi küsis Kaljulaidilt, kuidas vältida seda, et kriisi inimmõõtmeline koormus ei langeks lastega peredele ja madalapalgalistele.

"Ma olen seda meelt, et kui valitsus teeb toetusmeetmeid, siis see peaks eelkõige olema suunatud töötajate kaitsele. Nendele, kes on jäänud tööta, nendele, kes on jäänud palgata," vastas Kaljulaid.

Kaljulaid rõhutas, et ta ei pea õigeks ettevõtete omanikestruktuuride toetamist. "Selle peale me ei peaks täna ressurssi panema. Kõik meetmed peaks mõjutama neid inimesi, kes reaalselt on toimetulekuriskis. Sellel on veel see hea omadus, et nii raha kulutades see mõjub ka meie sisetarbimisele kindlasti positiivselt, sest seda raha ei panda kuhugi hoiule, see raha läheb täna kohe toidupoodi," märkis Kaljulaid.

"Hästi oluline on, et see abi oleks kiire ja kestaks niikaua kuni seda on vaja," rõhutas ta veel.

Kaljulaid märkis veel, et kuigi Eesti võlakoormus on kiiresti kasvanud, tuleb praeguses kriisis nende meetmetega jätkata.

Praeguses olukorras suusareisile ei läheks

Kaljulaid tunnistas, et viirusekriisis on poliitiku käitumisel eeskuju näitav roll ning sellega seoses ütles ta, et praeguses olukorras ta eraviisilisele suusareisile ei läheks.

"Täna ma tunnen eestlasena ise, et meie numbrid on sellised, et ma ei tahaks minna ja tekitada mujal ebakindlust. Ma kindlasti seda ei teeks," ütles Kaljulaid.

Kersti Kaljulaid käis vaatamata välisministeeriumi soovitusele vältimatu vajaduseta mitte reisida möödunud aasta viimastel päevadel Šveitsis suusareisil.

Kaljulaid rääkis, et kuigi see reis oli lubatud, võis see ühiskonda saata segaseid signaale. Samas ei peaks tema sõnul olema pahur nende inimeste peale, kes vastutustundlikult, reeglitest kinni pidades kuskil reisivad.

Välisvisiitidel on oma väärtus

Kaljulaidi hinangul on siiski osad ametialased välisreisid vajalikud ja viitas oma hiljutisele töövisiidile Hispaaniasse. Ta rääkis, et veetis seal riigijuhtidega vesteldes kokku neli tundi.

"Sellist võimalust rahulikult arutada näiteks meie arusaama sellest, mis on Venemaaga valesti, ei ole meil väljaspool seda kriisiaega. Mingis mõttes on see diplomaatiline oportunism," ütles Kaljulaid.

President tõstis esile ka Läti ja Leedu riikidesse tehtud visiitide olulisust. "Läti ja Leedu väärivad diplomaatilist tähelepanu täpselt samamoodi nagu ka kõik teised riigid. Ja nendega ühel positsioonil olemine ei ole sugugi rohkem kuidagi garanteeritud kui teiste riikidega," lausus riigipea.

"Muidugi saab teha video teel ja vahepeal olemegi teinud väga palju videokohtumisi, aga aeg-ajalt on mõistlik katsuda leida see viis, kuidas kokku saada," lisas ta.

Riigi juhtkond peaks olema vaktsineeritud

Palju kõneainet tekitanud riigijuhtide vaktsineerimise teemaga seoses peab president vajalikuks, et riigijuhid oleks vaktsineeritud.

"Ma pean väga oluliseks, et ka riigi juhtkond, valitsus, parlament ja võtmeametnikud peaksid saama vaktsiinisüsti kätte," ütles Kaljulaid.

"Me ju väga tahame, et ka neid keerulisi olukordi hallataks juriidiliselt korrektselt, aga juriidiliselt korrektse halduse jaoks on aeg-ajalt vaja mõnda seadust muuta või mõnda määrust muuta. Jaa, kõike saab teha ka Zoomi teel, aga kiire opereerimise huvides me ei saa siiski öelda, et meil on valitsust vähem vaja kui mõnda teist eesliini, valitsus on samamoodi eesliin. Nii, et ma loodan küll, et ka valitsus saab vaktsiinisüstid," rääkis Kaljulaid.

Vaktsiinide ohutuses ei ole Kaljulaidi hinnangul põhjust kahelda, küll aga teeb talle muret vaktsiinivastaste suur hulk ja nende jõuline vastutöötamine.

Ta rääkis, et kui me avastame end olukorrast, kus vaktsiini on piisavalt, aga näiteks 30 protsenti inimestest ei soovi end vaktsineerida, siis on see suur probleem. "Kui see niimoodi läheb, siis me ei saa sellest viirusest mitte kunagi lahti. Probleem ei ole ju selles, et ta siis seal foonil toimetab ja et las siis need keeldujad elavad nende tagajärgedega. Probleem on selles, et kui see viirus jääb kolmandikus meie rahvastikust ringlema, siis tekib seal kogu aeg ka viiruse uusi mutatsioone," lausus Kaljulaid.

"Kui me ei suuda piisavalt kiiresti vaktsineerida olulist osa populatsioonist, arvatakse, et see võib olla isegi 75 protsenti, siis see viirus saab piisavalt edasi harjutada meie peal selleks, et ühel hetkel võib-olla rünnata ka neid, kes on vaktsineeritud. See on see põhjus, miks me peame saavutama väga suure vaktsineerituse," ütles president.

Korruptsiooniskandaali sattunud erakond valitsuses on piinlik

Korruptsioonist rääkides, nimetas Kaljulaid piinlikuks asjaolu, et Eestis astus ametisse valitsus, mille üks osapool sattus päev enne valitsuse loomist korruptsiooniskandaali.

"See on piinlik asjaolu, et meil ei olnud võimalik moodustada teistsugust valitsuskoalitsiooni. Aga seda ilmselgelt parlamendis ei leidunud. Kahtlemata on see väga piinlik. Nii ei tehta," kritiseeris Kaljulaid.

Samas kiitis Kaljulaid uue valitsuse olemust ja välispoliitilist joont.

"Ka see, et Eesti on tagasi oma välispoliitilise joone heal vanal rajal, mida omal ajal kindlalt vedas ka Mart Laari Isamaa ja mille osas minul oli väga suuri kahtlusi, kas tänane Isamaa mõtleb välispoliitikas enam nii nagu mõtleb Mart Laar," sõnas Kaljulaid.

"Mulle tundub, et meie välispoliitiline joon sai selgem," lisas ta.

OECD peasekretäriks saamise võimalus oli üks protsent

Kaljulaid otsustas jaanuari lõpus loobuda edasisest kandideerimisest Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) peasekretäri ametikohale. Eesti esitas Kaljulaidi kandidatuuri sellele kohale möödunud aasta oktoobris.

"Selles mõttes see oli halb, et kui on ette võetud, siis ikka tahaks ju võita. Sportlik hing on muidugi natuke haige. Aga teisest küljest nii nagu ÜRO kampaaniaga (ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks saamine - toim.), kus me ka õnnestusime, oli väärtus nii kampaanias, kui ka selles võidus. Samamoodi ka siin oli väärtus ka kampaanias," kommenteeris Kaljulaid.

Ta rääkis, et tõenäoliselt õnnestus kampaania käigus järgmise peasekretäri agendat mõjutada. "Ma usun, et me nügisime seda agendat üksjagu. Oleme ka nüüd juba valitud peasekretäriga võtmas ühendust, et rääkida nendest punktidest, mis on meile eluliselt vajalikud, näiteks digiareng ja andmete vaba liikumine," sõnas Kaljulaid.

"Meie eeldused seda võita olidki väga väikesed. Eesti on vist ainuke, kellel ei ole isegi saadikut OECD-s ja meie osavõtt oli ka väike, nii et meie lootus oligi umbes üks protsent," ütles Kaljulaid.

Kaljulaid ei öelnud selgelt välja, kas ta tulevastel presidendivalimistel kandideerib. "Kui selline ettepanek tehakse, eks ma siis seda kaalun. Aga ma arvan, et täna selles kroonviiruse kriisis tegeleme me kõik olulisemate asjadega. See ei ole võib-olla täna see prioriteet. Minul küll ei ole olnud tahtmist mõelda," sõnas Kaljulaid.