Uuringu juht, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson ütles ERR-ile, et selle nädala proovidest pole näha, et nakatumine oleks alla minemas.

"Me loodame, et mingil hetkel näeme, et see hakkab allapoole minema, aga praegu küll ei ole seda näha. Eesti keskmine näit pole enne nii kõrgel olnud," selgitas professor.

Tensoni sõnul ei saagi Eestis otseselt välja tuua mõnda piirkonda, kus nakatumise olukord oleks teiste asulatega võrreldes parem.

Sel nädalal ebaõnnestusid Paide ja Valga proovide analüüsid, mistõttu neid tulemusi kaardil ei kajastu. "Kui aga arvestada nende lähipiirkondadest võetud proovide tulemusi, siis on olukord kõikjal ühtviisi tõsine," ütles Tenson.

Kui möödunud nädala tulemustest oli näha, et Kuressaares on nakatumine võrreldes ülejäänud Eestiga madalamal tasemel, siis sel nädalal on ka seal nakatumine tõusnud, lisas Tenson.

"Eelmine nädal tekkiski küsimus, miks me Kuressaares reoveest ei leia nii suurt nakatumist. Terviseametiga rääkides selgus, et Saaremal on paljudes muudes asulates inimesed nakatunud. Nüüd on ka see Kuressaares," selgitas professor.

Uuringu juht sõnas, et esmalt loodeti, et nakatumine läheb juba sel nädalal alla, kuid seda ei juhtunud. Järgmisel nädalal saab Tensoni sõnul ette pildi, kas kaks nädalat pärast piirangute kehtestamist on nakatumise olukord Eestis muutnud.

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes ja üle 10 000 elanikuga linnades. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist ja aitab avastada varjatud koldeid ja jälgida muutusi puhangudünaamikas. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt.

Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.