Ornitoloogiaühingu projektijuht Jaanus Eltsi sõnul tahetakse detailsemat teavet nurmkanade elupaigakasutuse kohta. "Kus ikkagi nurmkana päevast päeva tegeleb. Selleks me kasutame  tibatillukesi saatjaid, mis kaaluvad üheksa grammi. Näiteks nurmkana Sada käest saame me teada punktid, mis on võetud iga viie minuti tagant," rääkis ta.

Nurmkanu on ornitoloogiaühing tahtnud uurida juba palju aastaid, kuid seni ei ole see õnnestunud.

"Ühelt poolt ei ole neid piisavalt vähe ja teiselt poolt ei ole neid piisavalt palju. Vähe selles mõttes, et me ei saa neid ükshaaval üle lugeda. Kui röövlinnud või mõned teised haruldased linnud on juba nii väikese arvukusega, et me võime nad kõik praktiliselt ükshaaval üle lugeda, siis nurmkana on siiski natukene laiemalt levinud. Samas ei ole ta nii tavaline, et me traditsiooniliste transektloendustega saaksime nende arvukust hinnata," lausus Elts.

Viimase 30 aasta jooksul on selle linnuliigi arvukus kahanenud kaks korda. Põhjuste üle saab praegu vaid spekuleerida.

"Röövloomi on palju, põllumajandus on muutunud, aga mis nendest teguritest on see kõige olulisem, seda me peamegi uuringu käigus välja selgitama. Kui me tahame midagi muuta, siis me peame teadma, mis on ikkagi kõige efektiivsem meetod," lausus Elts.

Lisaks Sadale on praegu GPS-saatja saanud veel kaks nurmkana, kelle abiga uurimisandmeid kogutakse. Uuringu tulemusi võib oodata umbes paari aasta pärast.