"Ehkki nakatumiskordaja R on liikunud allapoole, püsib see praegu ikkagi üle ühe. See tähendab, et tervishoiuvõrgu jaoks pole lähinädalatel paranemist oodata," ütes terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule pressikonverentsil.

Positiivne on tema sõnul siiski see, et R on vähenenud ning vahepeal käinud korra ära ka ühest allpool, kuid tõusis siis uuesti sellest kõrgemale.

"Ehkki kõik tahaks kuulda positiivseid uudiseid, pean tõdema, et olukord pole kahjuks paranenud. Eelmised kaks nädalat olid esimesed sellised, kus haigeid tuvastati mõlema seitsme päeva jooksul üle 10 000. Kokku seega üle 20 000 uue nakatunu," rääkis Sule.

Tema sõnul on teine negatiivne uudis see, et jätkuvalt on haigestumise epitsenter Tallinnas ja selle lähiümbruses, mis tähendab kriitilist koormust Põhja regiooni tervishoiuvõrgu jaoks.

Haiglad töötavad piiri peal

Sule rääkis ka sellest, et praegu on COVID-19 tõttu ravil 699 patsienti, kellest 67 vajasid kolmanda astme intensiivravi, 52 patsienti on juhitaval hingamisel.

"Need pole kõige suuremad numbrid - meil on vahepeal olnud ka 711 koroonapatsienti, aga sisemine trend on keeruline," tõdes ta. Tema sõnul on Lõuna regiooni haiglates olukord võrreldes eelmise nädalaga pisut paranenud, kuid Põhja regioonis väga kriitiline. Lõuna regioonis on praegu 186 koroonahaiget, mida on vähem kui oli eelmisel nädalal.

"Kui eelmisel nädalal ületasime (Põhja regioonis - toim.) korra 500 koroonahaige piiri, siis nüüd on saanud sellest uus stabiilsus ja tänase seisuga on Põhja regiooni haiglates ravil 513 COVID-patsienti. Neist Ida-Tallinna keskhaiglas 144, Lääne-Tallinna keskhaiglas 110 ja Põhja-Eesti regionaalhaiglas 148. Need on numbrid, mida me veel kuu aega tagasi keegi hästi ette ei kujutanud," tõdes Sule.

Selline koroonapatsientide hulk tähendab, et haiglad on juba mõnda aega tasemel, kus võimekuse tõstmine nakkushaigete raviks võib tähendada mitte ainult kvantitatiivset mõju plaanilisele ravile, vaid ka kvalitatiivset mõju erakorralisele abile, ütles Sule.

Tema sõnul on üle Eesti kõigis haiglates kokku, arvestades näiteks ka saarte haiglate võimekust, kokku 937 COVID-haiglavoodi kohta, neist kolmanda astme intensiivravi voodeid on praegu 84.

"Loodame, et järgmist suurt sammu tõesti pole vaja teha, sest see hakkaks tõesti mõjutama kõiki ravivõimekusi kõigi teiste inimeste jaoks," rõhutas Sule.