Hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule ütles riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni arutelul, et patsientide ravimisel on appi kaasatud nii kaitsevägi kui ka tervishoiukõrgkoolid.

Sule sõnul Põhja piirkond üksi enam patsientidega hakkama ei saa.

"Esmakordselt oleme selles olukorras, et on näha, et Põhja piirkonna tugi üksi haiglaravi osas jääb nõrgaks, ja oleme kaasanud ka Põhja ja Lõuna staabi koostöö selleks, et ka suunata patsiente Harjumaalt, Rakverest ja üldse Põhja piirkonnast Lõuna poole. Esmaspäeva hommiku seisuga oli sinna suunatud kümme patsienti," rääkis Sule.

Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse liikme ja haigla ülemarsti Peep Talvingu sõnul on voodikohti võimalik juurde luua, kuid pudelikael on just personali nappus.

Lääne-Tallinna keskhaigla juht Arkadi Popov ütles, et haigla on esitanud Põhja meditsiinistaabile ja kaitseväele abitaotluse muu hulgas meditsiinitehnika saamiseks.

"Need on sellised asjad, mis on üks osa teise astme intensiivravist ja erakorralise meditsiini osakonna tööst," lausus Popov.

Popov lisas, et alates kolmapäevast luuakse haiglasse ka kaks eraldi erakorralise meditsiini osakonna tsooni, sest patsientide osakaal, kes on potentsiaalsed koroonapositiivsed, moodustab EMO-s 30 protsenti. 20 protsenti on veel neid, kes on nii-öelda koroonaviiruse kahtlusega.

Eakate osakaal on nakatunute seas siiski väiksemaks jäänud, vähenenud on ka üldine haiglasse mineku tõenäosus – 7,5 protsendilt 5,5 protsendi peale.

Tallinna kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul on olukord siiski veel kriitiline.

"Kiirabi jaoks on koormus kasvanud meie regioonis 40 protsenti. Igapäevaselt me saame umbes 100 koroonapatsienti, kellest umbes pooled on sellises tervislikus seisundis, et nad vajavad haiglaravi," rääkis Adlas.

Samas regiooniti on kiirabi koormus Adlase sõnul erinev. "Kõige suurem rõhk on Tallinnas Lasnamäel ja Maardu linnas. Ja täna raporteerivad kolleegid Saaremaalt ja Pärnust, et seal kiirabi koormus on normaliseerumas," sõnas Adlas.