Haigestumine koroonasse ei ole viimastel päevadel enam kasvanud sellise tempoga nagu viimastel nädalatel. Hädaolukorra meditsiinijuhi Urmas Sule sõnul ei tähenda see aga seda, et haiglates olukord veel paraneks.

"Haiglate puhul tähendab see igal juhul seda, et isegi siis, kui haigestumus peetub või enam ei kasva, siis haiglate jaoks koormus kasvab kindlasti veel kahe nädala jooksul ja alles siis hakkab see tasapisi langema, nii et haiglate jaoks see keerukus ka siis, kui me nakkuse saame pidama, ei vähene," kommenteeris Sule olukorda.

Kõige rohkem, 130 COVID-19 patsienti on Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH), teisel kohal on Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) 111 ja kolmandal kohal Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) 108 patsiendiga.

"Kõige kriitilisem puudus on õdedest. Nende juurdehankimine kuskilt mujalt ei ole praegu võimalik. Ümberprofileerimine on ainuke võimalus, aga ma usun, et erameditsiinis on ka pädevaid isikuid, kes võiksid aidata haiglaid," ütles PERH-i ülemarst Peep Talving.

Sule ütles, et päris paljud erameditsiini süsteemis töötajad on praeguseks juba haiglatele appi läinud.

"Aga kui küsida, et kui palju võiks erameditsiinis olla neid inimesi, kes täna võiksid haiglaid kõige keerulisemates osakondades aidata, siis aus vastus on, et ega me seda täpselt ei tea," lisas Sule.

Selle kohta, kui palju tudengeid on haiglatesse appi läinud, terviseametil andmed puuduvad. Huvi on aga üles näidanud paljud.

"Tudengeid on väga palju tulnud telefonikõnesid ja saatnud e-maile. Ma saan iga päev kümmekond, kui mitte 15 pöördumist tudengite poolt esimesest kuni kuuenda kursuseni. Soovivad panustada, aga loomulikult vajavad nad koolitust, nad vajavad väljaõpet," ütles Talving.

Kuigi olukord Põhja-Eesti haiglates on kriitiline, siis koroonapatsientide paigutamist naaberriikide haiglatesse tõenäoliseks ei peeta. Suurt abi nähakse teiste maakondade haiglates.

"Meile tuleb üsna palju haigeid Ida-Virumaalt, ennekõike just intensiivravi vajavaid haigeid oleme sealt üle võtnud ja nädalavahetusel oleme võtnud viis haiget põhja piirkonnast," ütles TÜ Kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna juht Joel Starkopf.

Naaberriikide valmidus saata Eestisse oma töötajaid tekitab haiglates küsimusi.

"Kui me võtame numbrites: selleks, et avada 150 või 170 kohta, on vaja 550 töötajat. Ma tahaks näha seda riiki, kes meile saadab 300 voodi jaoks tuhat töötajat," ütles Talving.

Täituvuselt neljandal kohal on Ida-Viru Keskhaigla 68 patsiendiga ja viiendal kohal Tartu Ülikooli Kliinikum 64 patsiendiga. Narva haiglas on COVID-patsiente 52 ja Pärnu haiglas 45.

711-st haiglaravil olevast patsiendist on koguni 498 Põhja regioonis. Nende seas on ka kaks last Tallinna Lastehaiglas. Üks haiglaravil olev patsient on ka vanuserühmas 15-19 aastat.

Kõige rohkem on inimesi haiglaravil vanuserühmas 65-69 aastat (107 patsienti), vanuserühmas 75-79 aastat (95 patsienti) ja vanuserühmas 70-74 aastat (92 patsienti). 711-st haiglaravil olijast on 459 inimest vanuses 65 ja enam.

Kui vaadata haiglaravil olevate inimeste koguarvu muutust alates aasta algusest, siis kahel esimesel kuul oli kasv max 27 patsienti nädalas. Märtsikuust alates on aga kasv mitmekordistunud ja nädalane patsientide arvu koondkasv on olnud vahemikus 68-85 inimest.

Kui COVID-patsiente on ravil 18 haiglas, siis juhitaval hingamisel patsiente seitsmes ja intensiivravil patsiente kaheksas haiglas.

Juhitaval hingamisel patsiente on PERH-is 21 ja TÜ kliinikumis 12, teistes haiglates vähem. Intensiivravil patsiente on PERH-is 26 ja TÜ Kliinikumis 17.

COVID-19 üldpalatites olevate haigete keskmine voodipäevade arv on kuus ja intensiivravil olevate patsientide keskmine voodipäevade arv kümme.