Ka tänavune Kevadtorm tuleb plaanitust väiksem

Kevadtorm 2020.
Kevadtorm 2020.

Tänavusele Kevadtormile kutsutakse plaanitud 2500 reservväelase asemel umbes 300 reservväelast ning paljud, peamiselt kaitseliitlastest reservväelased saavad oma oskusi meelde tuletada sügisel. Meie reservväelaste väljaõppe sagedus ja maht on pannud mõned NATO partnerid muretsema.

Päris algselt plaaniti õppekogunemistele kutsuda üle 5000 reservväelase. Vähemalt niisugusele määrusele pani läinud aasta novembris käe alla toonane kaitseminister Jüri Luik.

Kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna ülem kolonel Mati Tikerpuu tõdes, et viirus on sundinud juba mitu korda õppekogunemiste plaane ümber tegema. Esimene suurem otsus tehti veebruaris.

"Mõned Kevadtormi jaoks reservväelasi ettevalmistavad õppekogunemised tühistati," rääkis Tikerpuu.

Aga viirus on hoogu kogunud ja läinud nädalal otsustas kaitsevägi, et teisiti tuleb korralda ka eesootav Kevadtormi. Algselt pidi suurõppusel osaleme umbes 2500 reservväelast. 

"Üle tuhande nendest [kutsetest] oleme me tühistanud," ütles Tikerpuu. "Alla tuhande oleme me edasi lükanud kas teise poolaastasse või järgmisse aastasse. Ja praeguse hetkega on circa 300 reservväelast, keda me õppekogunemisele ootame. Me oleme teinud väga põhjaliku valiku ja prioritiseerinud, et kes on tõesti hädavajalik." 

Kõigile reservväelastele, keda läinud nädalal tehtud otsus puudutab, antakse sellest lähiajal teada.

"Kelle osas infot ei tule, järelikult teie kutse kehtib ja teid jätkuvalt oodatakse," sõnas Tikerpuu. Ta lisas, et neile reservistidele, kes Kevadtormile pääsevad, tehakse ka kiirtestid. "Õppuse vältel me ei sega üksuseid omavahel nii palju, peseme käsi ja vajadusel kasutame maske," lisas Tikerpuu.

Mati Tikerpuu sõnul lubatakse üksuste ülematel kaasata õppustele ka vabatahtlikke reservväelasi.

Sügisesse lükatakse peamiselt kaitseliitlastest reservväelaste kutsumine. Selle saab ühendada kaitseliidu enda õppustega, millest suuremad toimuvadki tavaliselt sügisel. Niimoodi plaaniti teha ka läinud aastal. Novembris pidi toimuma Lääne maakaitseringkonna seni suurim õppus Orkaan 2020, mille ridau loodeti täienda nendega, keda möödunudaastasele Kevadtormile kutsuda ei õnnestunud. Paraku oli selleks ajaks käes viiruse teine laine ja ka Orkaan jäi plaanitust väiksemaks.

"Täna kindlalt öelda, et kõik, mis Kevadtormilt edasi lükkame, teeme ära teisel poolaastal või järgmisel aastal, ei ole seda kindlustunnet praegu," tõdes Tikerpuu. "Me teeme oma plaane, loodame parimat ja vaatame, mis elu toob."

Eelmisel aasta jooksul soovis kaitsevägi õppekogunemistele kutsuda üle 4500 reservväelase. Tegelikult õnnestus väljaõpet pakkuda 1245 reservistile. 

Hiljuti tutvustati valitsusele ka möödunud aasta kohta tehtud kaitseväekohustuse täitmise aruannet, kus tõdetakse, et kogemuste vähesus võib hakata mõjutama ka üksuste lahinguvõimet.

Mati Tikerpuu praegu veel suurt probleemi ei tähelda. "Lahinguvõimelised on kõik meie üksused, kes on väljaõppe lõpetanud ja reservi arvatud," märkis Tikerpuu, kelle sõnul uuenevad üksused meie sõjaaja struktuuris iga kolme kuni kuue aasta tagant. "Mure on lihtsalt selles, et kui me ei saa kutsuda suuremat kogust reservväelasi ja formeerida terviküksuseid, siis meie oskused kiireks mobiliseerimiseks võivad rooste minna." 

Murelikud on mõned NATO partnerid

Selles samas valitsusele tutvustatud aruandes juhitakse tähelepanu ka võimalikule suuremale murele. "NATO hinnangul ei ole meie reservväelaste väljaõppe sagedus ja maht piisav, et lahinguvõime tase neis üksustes säiliks, ning see omakorda võib mõjutada negatiivselt selliselt komplekteeritud üksuste võimet lahinguülesandeid täita," märgitakse aruandes.

Mati Tikerpuu sõnul pole see siiski NATO üldine hinnang. "Vaid mõnede liitlaste esindajate subjektiivne hinnang. Sellist standardit pole olemas, mis ütleks, kui tihti peab iga NATO riik oma reservüksuseid värskendama. See on teatud staabi esindajate arvamus," lisas Tikerpuu.

Tikerpuu sõnul on kaitsevägi kindel, et meie reservväelased on hea väljaõppega. "Meie murekoht pigem on selles, et me peame oma liitlastele rohkem näitama, kui hästi meie süsteem toimub."

Tema sõnul on kõik liitlased, kes meie õppekogunemisi kohapeal vaatamas käivad, nähtuga rahul. "See on paberite pealt antud arvamus," ütles Tikerpuu.

Brigaadi, pataljoni, isegi kompanii suuruse üksuse hindamiseks on NATO-s ühtne standardiseeritud meetod (CREVAL - Combat Readiness Evaluation). Samas sõdurite individuaalse valmisoleku ja väiksemate üksuste hindamiseks päris tõenduspõhist metoodikat pole.

Selle metoodika loodab kaitsevägi koos kaitseväe akadeemiaga lähiajal välja töötada. "Eks me üritame seda subjektiivsust nende hindamiste juures vähendada. Akadeemia eestvedamisel tehakse nüüd teatud uuringud, mõõdetakse ja siis antakse juba teadmistepõhine hinnang, kui palju need oskused aja jooksul tuhmuvad ja kui palju see mõjutab teatud inimeste ja allüksuste valmidust," rääkis Tikerpuu.

"Esmaseid tõenduspõhiseid hinnanguid individuaalsete ja kuni rühmasuuruste üksuste valmisolekule täita piisavas mahus neile püstitatud ülesandeid, võib oodata aastal 2022," märgitakse valitsusele esitatud aruandes.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: