Kolonel Paul Clayton: me seisame teie kõrval ja täielikult lõimununa

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kolonel Paul Clayton. Autor/allikas: ERR

Eesti rahva toetus oma kaitseväele, NATO liikmelisusele ja liitlasvägede kohalolekule Eestis on ülekaalukas. Viimaste aastakümnete jooksul on sellest tunnistust andnud loendamatud küsitlused, samuti kõnelevad sellest sõprus ja positiivne suhtumine, mida olen kogenud mina isiklikult ja on vahetult kogenud meie sõdurid ja ohvitserid, kirjutab kolonel Paul Clayton.

Praegu on Eesti, Ühendkuningriigi ja Prantsuse üksused hõivatud ettevalmistustega iga-aastaseks õppuseks Kevadtorm. Oleme lõikamas kõva ühise pingutuse ja koostöö vilju, mis on alati NATO lahingugruppide peamiseks eesmärgiks.

Näiteks oleme me nüüd võimelised veelgi paremini ühiselt sihtmärkide pihta tuld andma ja oma operatsioone sünkroniseerima. Meie väljaõppeprogrammid on integreeritud nii, et sõduritel on alati võimalik ühiselt oma oskusi täiendada. Samuti oleme saavutanud üksteise protseduuride ja tegevuste osas veelgi parema mõistmise.

Tulevikus on meie eesmärgiks suurendada Eestis paiknevat võimekust ning anda enamatele sõduritele võimalus kogeda siin saavutatud kõrget koostöö taset.

Tänavusel Kevadtormil osalevad vaatlejatena Briti armee 20. soomustatud jalaväebrigaadi ohvitserid ja ülem, kes kavatsevad tuleval aastal õppusel suuremas koosseisus osaleda. Õppusel osalevad ka Prantsusmaa tankikompanii ja Ühendkuningriigi ründe- ja luurekopterid Apache ning Wildcat.

See kõik tuleneb 2016. aastal Varssavis toimunud NATO tippkohtumisel vastu võetud otsusest paigutada väed Baltimaadesse ja Poolasse, et selgelt demonstreerida liikmete solidaarsust alliansis.

Otsus sündis osana NATO vastusest Venemaa ebaseaduslikule tegevusele Ukrainas aastal 2014. Oma kohaloluga saadab NATO selge heidutava signaali Venemaale, aga ka jõulise sõnumi Eesti, Läti, Leedu ja Poola inimestele, et allianss kavatseb reageerida mistahes agressioonile nende riikide vastu. Nagu me näeme, kujutab Venemaa jätkuvalt suurimat julgeolekuväljakutset mitte ainult Eestile, teistele Baltimaadele ja Poolale, vaid ka Ida-Euroopale.

Alates esimeste liitlasjõudude saabumisest siia aastal 2017 on nad ühtsena seisnud oma eestlastest relvavendade kõrval, pühendununa Eestimaa ühiseks kaitseks. Nüüd, mil ma olen lõpetamas oma kaheaastast ametiaega NATO eelpaigutatud vägede (NATO enhanced Forward Presence, eFP) ülemana Eestis, võin ma uhkusega kinnitada, et meie üksuse liikmed, olgu nad pärit Suurbritanniast, Taanist või Prantsusmaalt, on täielikult integreeritud Eesti kaitseväe 1. jalaväebrigaadiga.

Ühtse võime kujundamine eri maade sõjalistest üksustest tähendab tööd protseduuride ja sidevahendite integreerimisega, tagades ühtlasi juhtimise ja käsuahela toimimise pingelistes olukordades.

Kõige olulisem element on aga inimestevahelised suhted ning selles peitubki pikaajalise pühendumuse võlu. Mida rohkem teenib Eestis rotatsiooni korras erinevaid Briti, Taani ja Prantsuse üksuseid, seda sagedamini satuvad meie sõdurid ja ohvitserid siia juba teist või isegi kolmandat korda, kohates siin vanu tuttavaid, kellega pole vaja enam koostööd luua, vaid pelgalt värskendada.

Regionaalne koordineerimine on kaitseplaneerimise võti

NATO vankumatu liikmena aastast 2004 on Eesti andnud oma panuse alliansi mitmetel missioonidel. NATO lipu all on Eesti Scoutspataljoni sõdurid ja ohvitserid teeninud koos oma Briti relvavendadega operatsioonil ISAF Lõuna-Afganistanis.

Riiklikul tasandil on Eesti kaitseväe juhtkond ja Eesti kaitseministeerium esitanud hästi läbimõeldud kavad sõjalise heidutusvõime tugevdamiseks, eesmärgiga tõhustada suurtükivõimet ja rannikukaitset. Näitena sellest on liikursuurtükkide K9 Kõu soetamine Lõuna-Koreast kasvatanud mäekõrguselt Eesti võimekust.

Minu silmis on nende plaanide kõige olulisemaks osaks kasvav rõhuasetus ühisel varustuse soetamisel ja kaitsekoostööl teiste Balti riikidega. Regionaalne koordineerimine on kaitseplaneerimise võti. Baltimaad on suhteliselt väikesed ning üksinda ei ole nad rahaliselt suutelised arendama välja võimekusi, mis mõjutaks oluliselt suurema vastase strateegilisi otsuseid. Ühine tegevus võiks aga mõjutada ja tõhustada piirkonna julgeolekut.

Nagu ütles hiljuti kaitseminister Kalle Laanet: "Balti riikide tihe kaitsekoostöö on regiooni tugevdamise alustala. Ühiselt tegutsedes anname selge sõnumi nii liitlastele kui agressorile, et meid tuleb võtta tervikuna." Minu arvates on see õige lähenemine ning õige samm, mida praegu astuda. Edu selles vallas annab tulevikus suuri eeliseid.

Ma usun, et sarnast põhimõtet tuleks järgida kõikide NATO jõudude puhul Baltimaades ja Poolas. Viimastel aastatel on küll tehtud edusamme, kuid rohkem on tarvis pingutada selle nimel, et jagada omavahel praktikaid ja protseduure, et tõsta NATO lahingugruppide lõimumise ja koostöö taset iga riigi kaitsejõududega.

Töö selle nimel juba käib. Heaks näiteks on iga-aastaselt Lätis korraldatav õppus Iron Spear, millel harjutavad ühiselt tankide ja jalaväe lahingumasinate meeskonnad ning võtavad omavahel sõbralikult mõõtu.

Käesoleva aasta lõpupoole korraldame me samalaadse õppuse Eestis, nimega Bold Spear. Tankitõrjerelvadele keskenduv Bold Spear toob kokku üksusi liitlasvägedest Baltimaades, aga ka Leedu, Läti ja Eesti sõdurid. Samuti juhib Suurbritannia kord kvartalis toimuvaid õhu- ja maavägede integratsiooniõppusi nagu Furious Wolf, kus me kasutame NATO Balti õhuturbemissiooni lennukeid, et treenida õhutulejuhte (i.k joint terminal attack controllers, JTAC).

Kõik pole läinud libedalt. Nagu ülejäänud ühiskonda, on ka NATO lahingugruppi Tapal mõjutanud COVID-19 puhang. Ettevaatusabinõudest hoolimata on mitme sõduri koroonatestid andnud positiivse tulemuse, kuid tänu Briti ja Eesti võimude soovitustest kinnipidamisele ja isegi nende veel jõulisemale rakendamisele on meil õnnestunud olukorda leevendada.

Vastutustundliku liitlasena teeme me kõik selleks, et piirata nakkuse levikut meie ridades ning kohaliku elanikkonna hulgas. Samal ajal ei ole COVID-19 piiranud meie operatsioone ega võimekust.

Alates pandeemia puhkemisest enam kui aasta tagasi on Eestisse tulnud ja siit lahkunud ligi 4000 liitlassõdurit ning ohvitseri. Meie integreerumine 1. jalaväebrigaadiga jätkus plaanipäraselt ning me oleme osalenud õppustel Lätis ja Leedus.

NATO eelpaigutatud vägede ülemana on mul au ette kanda, et minu siinviibimise ajal on tugevalt kasvanud meie koostöö ja ühisõppuste hulk kaitseliiduga. Meie esimene õppus koos kaitseliiduga, mis kandis nime Hunt, leidis aset aastal 2019 koostöös kaitseliidu Põhja maakaitseringkonnaga. Nüüd katab meie koostöö kõiki kaitseliidu ringkondi Eestis.

Äsja pandi alus partnerlusele iga NATO lahingugrupi kompanii ja kaitseliidu piirkondlike juhatuste vahel, et toetada nende väljaõpet. Sel kevadel alustas lahingugrupp instruktorite saatmist kaitseliidu üksustesse, et toetada nende relva- ja lahinguprotseduuride õpet. Lähitulevikus kavatseme me korraldada Briti reservväelastele võimalusi osaleda kaitseliidu õppustel Eestis.

Reservüksuste valmisoleku tase on fenomenaalne

Eesti kaitseväe teenistujate pühendumus ja professionaalsus on jätnud mulle kustumatu mulje. Teie ajateenistustsükli kõrge kvaliteet ja väljaõppe tase tagavad rahvale ja riigile tõeliselt tõhusa kaitse.

Iga kord, kui korraldatakse mobilisatsiooni kontrollimiseks välkõppusi, on mind hämmastanud üksuste kiire reaktsioon, muljetavaldav osalusprotsent ja varustuse eeskujulik korrashoid. Teie reservüksuste valmisoleku tase on fenomenaalne – miski, mille ma kindlasti koju kaasa võtan ja brittidele eeskujuks toon.

Viimase kahe aasta jooksul olen ma rõhutanud avalike suhete olulisust ja vajadust selgitada eestlastele liitlasvägede kohalolekut ja eesmärke. Märtsis lõin ma kaasa loengutesarjas "Tagasi kooli", kus mul oli suur rõõm rääkida ligikaudu 1400 teismelisega enam kui 80 klassiruumis üle kogu Eesti ning vastata nende küsimustele. Küsimustele, milles peegeldus elav huvi NATO ja meie lahingugrupi tegevuse vastu Tapal.

See kõik käis videosilla kaudu interneti vahendusel ning mulle avaldasid sügavat muljet nii osalejate teadmised antud valdkonnast kui ka nende entusiasm. Minu jaoks oli see esimene kord osaleda, kuid ma olen veendunud, et eFP järgmised juhid soovivad samuti kaasa lüüa.

Tapal teenivad liitlasvägede sõdurid on korraldanud klassivestlusi noortega, kes tahavad tõsta oma inglise keele taset. Me oleme osalenud erinevate riigipühade tseremooniatel ning võtsime 2019. aastal osa Tallinna muusikanädalast. Samuti oleme me lähetanud sõdureid ja varustust rallietappidele, Tartu Motoshow'le ja mitmetele teistele üritustele Eestis. Oleme alati saanud sooja vastuvõtu osaliseks.

Läinud aastal korraldasime me Eesti, Briti ja Taani sõdurite ja ohvitseride osalusel 1100 kilomeetrise jalgrattatuuri algusega Tartust läbi Pärnu, Saaremaa, Hiiumaa, Haapsalu, Tallinna ja Narvani välja. Tuuril osales ka president Kersti Kaljulaid, kes pedaalis Pärnust Saaremaale.

Loomulikult ei ole avalik teavitustegevus NATO lahingugrupi peamine ülesanne Eestis, kuid oluline on ta ometi. Sest nii saame meie – teie külalistena – omalt poolt teie ilusast maast osa saada ja siinviibimisest täit rõõmu tunda. 

Olen väga uhke, et sain võimaluse teenida Eestis

Eesti rahva toetus oma kaitseväele, NATO liikmelisusele ja liitlasvägede kohalolekule Eestis on ülekaalukas. Viimaste aastakümnete jooksul on sellest tunnistust andnud loendamatud küsitlused, samuti kõnelevad sellest sõprus ja positiivne suhtumine, mida nii Tapal kui ka Tallinnas oleme nii mina isiklikult kui ka meie sõdurid ja ohvitserid vahetult kogenud.

Sel kevadel avaldas Ühendkuningriigi valitsus dokumendi "The Integrated Review", milles esitab oma visiooni globaalsest Britanniast ning välis-, kaitse- ja arengupoliitikate integreerimisest. Kaitsepoliitika on kõnealuse visiooni keskmeks.

Ühendkuningriik seab endale eesmärgiks olla aktiivsem ja globaalselt kaasatud, ning vaatamata Euroopa Liidust lahkumisele ei kaldu me Euroopast eemale. Me oleme juhtiv NATO liitlane Euroopas ning hoiame NATO eFP tüüri ka edaspidi, tunnistusena meie vankumatust pühendumusest nii Euroopa kui ka Eesti julgeolekule.

Selle aasta alguses tähistasid Suurbritannia ja Eesti oma sõpruse ja diplomaatiliste suhete 100 aasta juubelit. Kuid juba varem, aastal 1918 võttis Briti valitsus vastu vapra otsuse abistada Eestit ja teisi Baltimaid nende püüdlustes iseseisvuse poole. Kui teha ajas ligi 100-aastane hüpe, siis oli just Suurbritannia 2016. aastal see, mis otsustas võtta endale juhtrolli alliansi vägede paigutamisel Eestisse, aegumatu sõpruse jätkuks.

Maikuu 21. päeval lahkun ma oma ametikohalt NATO eelpaigutatud vägede ülemana ja minu mantlipärija, Ühendkuningriigi kolonel Dai Bevan võtab ohjad ametlikult üle. Ma olen väga uhke, et sain võimaluse teenida Eestis ja olla osaks meie ühisest ajaloost. Aitäh teile! 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: