Kiirabi leidis hooldekodust kolm klienti, kes olid üliraskes seisus ja on nüüdseks surnud. Üht patsienti kolmest kiirabi enam haiglasse toimetada ei jõudnud. Ta suri sealsamas Mulgi Häärberi nime kandvas erahooldekodus. Lahkunu oli pandud oma voodisse ning selleks, et ta sealt välja ei pääseks ega kukuks, oli voodi ette lükatud diivan. Teise patsiendi madrats oli tõmmatud põrandale ja hoolealune sellele lamama pandud. Niimoodi lamades ei suuda nõrgaks jäänud inimene end püsti ajada ning pole kukkumisohtu. Haigele oli jäetud klaas veega aknalauale, kuid sinna ei oleks ta ulatunud.

Tema ja veel ühe hooldekodu elaniku viisid kiirabitöötajad Viljandi haiglasse. Üks neist patsientidest suri reedel ja teine nädalavahetusel, kirjutab Sakala.

Viljandi haigla arstid fikseerisid nende juurde jõudnud patsientidel tervisekahjustusi, mis olid tekkinud sellest, et inimesed olid olnud pika aja jooksul nõuetekohaselt hooldamata. Näiteks tuvastati haiglasse jõudnutel lamatised ja vedelikupuudus.

Haiglajuht Priit Tampere ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Mulgi Häärberist haiglasse viidud patsientide üldseisund oli niivõrd raske, et neid ei olnud võimalik päästa. "Kõikide elu ei õnnestugi haiglas pääst,a aga nende üldseisund oli ikka - nad olid ka Covid-i haiged - juba nii raske, et neid ei olnud võimalik päästa," sõnas ta.

Viljandi haigla tegi reedel juhtunu kohta politseisse avalduse, sest nägi suurt ohtu Mulgi Häärberis viibivate elanike tervislikule seisundile ja võimalikule inimõiguste rikkumisele.

Haigla jäi politseisse pöördumist kommenteerides väga napisõnaliseks. Haigla juhatuse esimees Priit Tampere vastas kirjalikult, et haigla käitub alati vastutustundlikult. "See on meie tavaprotseduur, kui näeme ohtu inimeste tervisele, puudutab see siis vigastusi, vägivallakahtlusi või lastega seotud koduseid probleeme," selgitas Tampere. "Me oleme alati selle eest väljas, et patsientide heaolu eest seista."

Tampere ütles, et Mulgi Häärberi patsientidega on ka varem probleeme olnud.

Prokuratuur on juba alustanud kriminaalmenetlust paragrahvi alusel, mis käsitleb vabaduse võtmist seadusliku aluseta. Politseile tehtud kuriteokaebuses seisab, et 4. märtsil tuvastas eakatekodu kontrollinud meditsiinitöötaja, et selle koridoride vaheuksed ja klientide tubade uksed on lukustatud nii, et kliendil polnud võimalik neid ise avada ja soovi või hädavajaduse korral toast lahkuda. Sellega oli võetud eakatekodus viibivate klientide vabadus seadusliku aluseta.

Prokuratuuri pressiesindaja Maria Gonjak ütles Sakalale, et kriminaalmenetluse käigus kontrollitakse kõiki asjaolusid, sealhulgas seda, kas asutuse ja selle töötajate tegevuse või tegevusetuse tulemusena on kellelegi põhjustatud tervisekahjustus või keegi jäänud vajaliku abita.

"Ekspertide pädevus on nüüd vastata küsimusele, kas siis oli lahkunute surma põhjuseks ebapiisav hooldus, et me saaksime kellelegi esitada ka vastavasisulise süüdistuse, või see ei olnud nii," ütles prokurör Toomas Liiva "Aktuaalsele kaamerale".

Erahooldekodu Mulgi Häärber juhatuse liige Raivo Tõnismaa eitab väidet, justkui oleksid 44 hoolealust olnud majas hooldajateta, ning nimetab jutte kehvast hooldusest lausvaleks, mille eesmärk olevat erahooldekodu kompromiteerida.

Sakalale väideti Hallistest, et eelmisel nädalal oli hooldekodus päevi, mil tööl oli vaid üks inimene. Hooldekodu juht Merle Palk tunnistas, et tõepoolest suri neljapäeval üks hoolealune ja kaks viidi haiglasse, kuid hooldekodu juhid pole nõus väitega, et inimesed olid hooldamata. Raivo Tõnismaa hinnangul on see erafirma räige mustamine. "Kellelgi on suur huvi tegelda väärinfo jagamisega, aga millegipärast mitte oma nime all," sõnas ta. "Eks meiegi pea käsile võtma meetmed, et väärinfo jagajad vastutusele võetaks. Kuidas on kellelgi võimalik väita, et hooldekodus jäetakse hoolealused omapead ja hooldajad ei ole kohal? Sellistele väljamõeldud valedele ei olegi kommentaare."

Mulgi Häärberi hooldajad teevad Tõnismaa väitel oma tööd väga korrektselt ja suure hoolivusega. Ta tõstis eraldi esile juhataja Merle Palki ja tema panust koroonalainega hakkamasaamiseks.

Merle Palk nõustus süüdistusi kommenteerima telefoni teel alles pärast seda, kui oli hooldekodu omanikuga konsulteerinud. "Meil pole midagi kommenteerida, kui teine pool levitab lausavalet. Tegeleme sellega, et välja selgitada, kes levitab meie kohta väärinformatsiooni. Meil on olemas tõendid, mis väidavad vastupidist, mida me hetkel veel ei avalda. Avaldame, kui on õige aeg saabunud," ütles Palk.

Sakala vestles kolme Mulgi Häärberi töötajaga ning nendest vestlustest ei ilmnenud, et hooldekodus oleks viimase paari nädala jooksul olnud hetki, mil majas poleks olnud ühtegi hooldajat. Oli küll päevi, mil tööga pidi hakkama saama üks inimene. Tavaliselt on hooldekodus öösiti valves üks hooldaja ning päeval töötab korraga kaks inimest. Eelmisel nädalal aga töötajad tervenesid ning neljapäeval oli terviseameti andmetel jäänud veel vaid üks töötaja, kes koroonaviiruse tõttu ei tohtinud tööle minna.

Mulgi Häärberist kujunes märtsi algul maakonna suurim koroonakolle, kus nüüdseks on positiivse proovi andnud 43 inimest. Nakatunute seas on 36 klienti ja seitse töötajat, kusjuures märtsi alguseks oligi terviseameti andmetel hooldekodus seitse töötajat.

Terviseameti lõuna regiooni juhi Tiia Luhti seletusel on ametnikud käinud hooldekodus neljal korral ning nakkustõrje meetmete järgimisega on olukord järjest paremaks läinud. Viimane ringkäik majas oli 15. märtsil ning muu hulgas edastati siis juhatajale tähelepanekuid klientide hooldamise kohta, täpsemalt juhiti tähelepanu hoolealuste puhtusele ja vedelikutarbimisele. Samas rõhutas Luht, et terviseameti ülesanne on jälgida, et nakkustõrje meetmeid täidetakse.

Haigestunud töötajatest tekkinud lünka aitasid täita vabatahtlikud, keda oli neli. Hooldekodu juhataja Merle Palk põdes ka ise märtsis koroonaviiruse põhjustatud haiguse läbi. Ta rääkis, et hooldekodus keeldusid paljud kliendid ja töötajad vaktsiinist, ning lisas, et viiruse antikehad saadaksegi nüüd haigust läbi põdedes.