Jaanuaris oli Iru hooldekodu Tallinna külje all vaikne. 105 klienti oli nakatunud ja kõik 300 asukat paigutatud eraldi tsoonidesse, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal". Eesti hooldekodudesse külalisi ei lubatud, kui tegu polnud erijuhtumiga. Samamoodi oli ka Irus.

"Igav on. Ma ei oska vene keelt. Rohkem räägitakse siin vene keelt kui eesti keelt. Ja kui all saalis istun, ikka mõlemal pool vene keel käib," rääkis Iru hooldekodu elanik Selma Hint.

Praeguseks on olukord muutunud. Suurem osa asukaid on vaktsineeritud ja/või haiguse läbi põdenud. Hans Hint elab hooldekodu lähedal ja on varem harjunud seal tihti käima. Praegu peab ta oma tulekust ette teatama ja kokku leppima.

Hooldekodus järgitakse maski- ja muid ohutusnõudeid. Tavaliselt ema ja poeg ei istu voodiserval nagu käod. Külastuseks on istumisnurk all fuajees. "Mina saan kas või iga päev käia, nii et mul ei ole sellist piirangut," ütles Hans Hint.

Helle Lehtpuu on viiruse läbi põdenud. Tema abikaasal, kes elas samuti Irus, hästi ei läinud. Nüüd on lähedastest toeks poeg, kes emal hooldekodus külas käib. Lehtpuu ütles, et iga kord, kui luba küsib, saab poeg tulla.

"Mina tahaks ise saada veel tihedamini, aga ei ole võimalik ju. See karantiin ei lase ju seda teha. Aga mina ise muidugi tahaks - kes ei tahaks olla oma inimestega koos? Kõik tahaks ju olla päevast päeva koos," rääkis ta.

Väätsa eakate kodu kuulub Türi vallale. Seal on kohti 40 elanikule. Maja on väikeste avapausidega olnud külastajatele suletud läinud aasta märtsist alates. Viimati oldi lahti enne jõule.

Väätsa meenutab kindlust - õigustuseks peab ütlema, et müürid on asukaid kaitsnud.

"Tänu isikukaitsevahenditele, maskide kandmisele oleme suutnud majast seest koroona eemale hoida," ütles Väätsa eakatekodu juhataja Tiia Mettus.

Hea, kui hooldekoduasukal on silmanägemine ja kõrvakuulmine olemas - muidu oleks sugulastega suhtlemine üsna raske.

"Vajutan nupu peale ja näe, üks vastamata kõne on," näitas hooldekodu elanik ajakirjanikule.

"Läbi ukseklaasi nägin neid kolm nädalat tagasi," rääkis Väätsa eakatekodu elanik Aivi Piisner lähedastega kohtumisest. "Tahaks kokku saada ja kallistada neid," lisas ta.

"Ma sain oma tütrega kokku, ma ei mäletagi, see oli ikka juba väga ammu. /.../ Aga nemad käisid mul siin akna taga ja kuna mul on ilus suur aken, siis ma ikkagi nägin neid," rääkis Väätsa eakatekodus elav Sirje Metsma.

Riina Annus on oma emaga saanud suhelda telefonitsi. "Tema helistab. Ta räägib oma jutud ära ja mina kirjutan talle sõnumid vastu, kuna tema kuulmine on jäänud järjest halvemaks," kirjeldas Annus suhtlust hooldekodus elava emaga.

Väätsale saab siiski ka sisse - näiteks juhul, kui sealsel elanikul on sünnipäev. Mitme kuu järel said Kaja Tulev ja Margus Kase oma ema silmast silma näha. Ema on seal elanud juba viis aastat. Tulevi sõnul ei olnud nad ema näinud detsembri lõpust alates.

"Pole tükk aega näinud ja igatsus oli suur," ütles Kase.

Kas vaktsineeritud eakaid võiks juba külastada?

Lõuna-Eesti hooldekeskusel on kuus kodu ja üle 700 kliendi. Kõigis on vaktsineerimata 50, kes haiguse läbi põdesid.

Lõuna-Eestis toimub külastamine eelregistreerimise alusel ja kohtutakse eraldi ruumis.

"Täidame terviseameti poolt kehtestatud nõudeid. Ja tegelikult sooviks, et need oleks veel täpsemad kõigi osagruppide osas, kes veel on vaktsineerimata, kes ükskord vaktsineeritud, kes kaks korda, kes läbi põdenud," rääkis Lõuna-Eesti hooldekeskuse nõukogu esimees Vambola Sipelgas.

Surve külastusreeglite lihtsustamiseks hooldekodude juhtidele suureneb sedamööda, kuidas vaktsineeritute arv kasvab. Kuid surve suureneb mõlemast suunast - nii nende poolt, kes tahaks rohkem külastamisvõimalusi, kui ka nende poolt, kes kardavad nakkuse sissetoomist.

"Kui meil jaanuaris oli aktiivne viiruspuhang, siis öeldi ka mulle otse, et mina vastutangi selle eest, et viirus tuli majja," sõnas Iru hooldekodu direktor Jaanika Luus.

Ka vaktsineerimata asukate juurde lubatakse Irus külalisi. Kuid isiklik vaktsineerimise kogemus on seal inimestesse pigem kindlustunnet lisanud.

"Ei kartnud üldse, hirmu. Aga kaks süsti olen saanud," ütles Selma Hint.

"Üldse ei ole hirmu. Ma ei usu, et keegi haigest peast siia tuleb üldse, kes ise teab, et tal on mingisugune positiivne," rääkis Helle Lehtpuu.

Ka Väätsa eakatekodus on suurem osa vaktsineeritud. Kevadel peaksid väravad avanema.

"Loodame seda, et kevadel, kui ilmad on ilusamad, ettevaatusabinõusid tarvitusele võttes, on neid kohtumisi," ütles hooldekodu juhataja Tiia Mettus.

Kes kontrollib elu hooldekodus?

Halliste hooldekodu juhtum tekitab küsimuse: kes teab, kuidas hooldekodudes elu käib? Kontrollorganeid on seaduste järgi palju: sotsiaalkindlustusamet, ravimiamet, terviseamet, päästeamet, veterinaar- ja toiduamet, tööinspektsioon ja õiguskantsler - kokku seitse. Aga kes kontrollib olukorda viiruse ajal?

"Sotsiaalkindlustusameti kohapealne kontroll, kui läheme tegema paikvaatlust hooldekodusse kohale, siis me kindlasti ei lähe sellesse asutusse, kus on viiruskolle sees," selgitas sotsiaalkindlustusameti kvaliteediosakonna juht Raivo Sults.

"Õnneks jälgivad hooldekodude tegevust praegu väga teravalt terviseamet ja näiteks infektsioonivolinikud, kes käivad, õpetavad, aitavad," ütles Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann.

"Meie oleme neid kontrolle näinud. Varasematel aastatel on neid väga palju käinud, väljaarvatud terviseamet, kellega kodu suhtleb iga päev," ütles Lõuna-Eesti hooldekeskuse nõukogu esimees Vambola Sipelgas.

Lähedased on aga kõige nõudlikumad ja sagedasemad kontrollijad. "Ma olen sellega nõus, et lähedased on sageli need, kes jälgivad rohkem, nad tunnevad enda eakat inimest," ütles Jaanika Luus.

Oleme harjunud, et ühiskonnas on erinevaid kontrollijaid, kuid ideaalis on kõige nõudlikum kontrollija tavainimene - maksumaksja. Hooldekodu on väike ühiskond, seal peaks selle ideaali poole olema lihtsam püüelda. Sestap ei saa hooldekodusid külalistele kauaks sulgeda.