Olukorras, kus valitsuse ja Riigikogu liikmed oma parema väljapaistvuse huvides üha enam sotsiaalmeediat oma esmase kommunikatsioonikanalina kasutavad, pole lootust selle nähtusega võidelda, kuid riik peaks seda paremini haldama ja ka arhiveerima, leiab Mattson.

"Moosi piruka sisse tagasi ei topi. Sotsiaalmeediakanaleid, mida poliitikud kasutavad, enam olematuks ei tee," nentis ta.

Samas ei heida Mattson ministritele ette soovi oma sõnumitega silma paista.

"Minu silmis ei ole probleem, et need avaldused või ütlused on seal Facebookis, küll aga on probleem, et me ei leia neid sealt ametlikest kanaitest. On olemas valitsuse ametlik koduleht, valitsuse ametlik Facebooki leht, mis on verifitseeritud. Tekib küsimus, miks neid ei kasutata," tõdes Mattson.

Probleem ongi selles, et see info jääb sageli üksnes sotsiaalmeedia postitustesse ega peegeldu ametlikesse kommunikatsioonikanalitesse, ehkki inimesed neis ametites esindavad ametlikke institutsioone.

"Seepärast ongi oluline, et inimesed kasutaksid ametlikke kanaleid, sest see rõhutab ka institutsiooni olemust ja autoriteeti. Inimesed vahetuvad, aga institutsiooni tuleb täita sisuga. See on usaldusväärsuse küsimus," leidis Mattson.

Mattsoni sõnul tagab ametlikul kanalil avaldatud info, et see on läbinud teatud filtrid ja nii ei avaldata infot, mis tõele ei vasta või on ebatäpne.

"Siis ei ole nii, et purtsatad välja midagi, mis hiljem ei osutu tõeks. Viimase kriisiga on välja tulnud, et soovist ennetada teisi purtsatatakse midagi välja enne, kui valitsuses midagi on otsustatud," ütles Mattson.

Ta kirjeldas, kuidas ministrid teevad postitusi juba keset kabinetinõupidamist, seejuures võivad osapooled infost erinevalt aru saada, mistõttu võib ühest infost ilmuda mitu eri versiooni, sõltuvalt postitaja arusaamisest. Inimestel tekib aga küsimus, kas see info on õige.

Ta tõi eelmise, kolme osapoolega valitsuse puhul esile seda, kuidas iga osapool tõlgendas arutatut erinevalt ja kommunikeeris seda omasoodu.

"Kui hästi läheb, tuleb mõne aja pärast valitsuse ametlik pressiteade," lisas ta.

Järgmine faas tuleb mitu päeva hiljem, kui valitsuse otsused on juriidilisse vormi valatud ja mingid nüansid võivad töö käigus veel muutunud olla.

"Peab jälle ümber kommunikeerima, puudutatud osapooled on segaduses," tõi ta esile. "Tulemuseks ongi segadus."

Probleemiks on ka asjaolu, et valitsuskommunikatsiooniga seotud inimesed jäetakse sageli otsustusprotsessilt kõrvale ja neile antakse mingid otsused või arutelud vormistada alles tagantjärele. See tekitab täiendavat segadust.

"Kommunikatsiooniinimesed peaksid olema kogu aeg otsustusprotsessis kaasas, mitte keegi, kellele pärast mingid materjalid visatakse. Otsustusprotsess on oma olemuses kommunikatsiooniakt. Siis saab insimestele anda pilti, mida on mõeldud, muidu jäädki mingit udu ajama, millest tekib veel suurem segadus," põhjendas ta.

Ajaloo jaoks talletamine vajab diskussiooni

Juba 90-ndatel on riigiasutuste kommunikatsiooni aluspõhimõtetes sõnastatud, et infot tuleb edastada kõigile osapooltele võrdselt, üht teisele eelistamata. Facebook aga toimib oma algoritmi järgi, samuti ei saa eeldada, kõik kodanikud peaksid riigi ametlikke sõnumeid välisriigi ettevõtte omandis oleva platvormi vahendusel jälgima. Valitsusasutuste ametlik kommunikatsioon aga sörgib riigijuhtide sotsiaalmeediapostitustel sabas ning need sõnavõtud valitsusasutuste kodulehekülgedel ei peegeldu, ehkki inimesed esindavad institutsiooni, mille rolli nad täidavad. Seetõttu peaks nende eraalgatuslikust kommunikatsioonist jääma ka ametlik ja tagantjärele nähtav jälg maha.

"Tuleks alustada diskussiooni, kuidas seda teha," pakkus Mattson välja.

Tema ettepaneku kohaselt võiks kõigi Riigikogu liikmete sotsiaalmeediapostitused Riigikogu kodulehel ja valitsuse liikmete postitused valitsuse kodulehel alaliselt kättesaadavaks teha.

"Peaks vaatama, kuidas saaks nende sisu peegeldada kanalineutraalselt valitsuse kodulehele, et kui inimene või Facebook ise selle postituse ka kustutab, jääks see alles. Igal kodanikul oleks võimalus tellida omale postkasti sealt teavitus kas siis pideva voona või ülevaatena. See lahendaks probleemid, et on justkui nagu ametlikud kanalid ja siis on tekkinud kõrvale personaalsemat sorti kanalid," põhjendas Mattson.

Need jääksid alles ka siis, kui inimene peaks oma kontost sootuks loobuma.

"Kui inimesel tekib tunne, et põrgusse see sotsiaalmeedia, kustutab üldse oma konto ära, kaob kogu see info koos kontoga. See tekitaks olukorra, kus see info jääb alles," selgitas Mattson.

Tema hinnangul omavad need postitused riigi poliitiliste otsuste ja ühiskonna arengu tingimustes ajaloolise väärtusega rolli.

Mattson tõi paralleeli USA-ga, mille rahvusarhiiv teatas jaanuaris, et nad arhiveerivad vastavalt seadusele eelmise presidendi Donald Trumpi kõik postitused Twitteris, mida ta usinalt kasutas. Lisaks arhiveeritakse ka teiste valitsuskommunikatsiooniga seotud olnud inimeste sotsiaalmeediapostitused, mida saab süstematiseeritu ja autendituna Trump Library lehelt lugeda. Seejuures kuuluvad seal säilitamisele ka juba kustutatud postitused.

Mattson tõi esile poliitikuid, nagu Jürgen Ligi või Urmas Reinsalu, kelle postitused kiirgavad nende isikupära ja mida ükski kommunikatsiooniinimene ei suudaks nende eest järele aimata.

Samuti nentis Mattson, et praegune peaminister Kaja Kallas, kes on aastaid olnud oma töös usin sotsiaalmeedia kasutaja, on sel teemal veel europarlamendi liikmena juba 2017. aasta jaanuaris põhjalikumalt arutlenud. Tema blogipostitus, mis keskendub sotsiaalmeedia kasutamisele, toob muu hulgas esile, et see on aidanud naispoliitikutel meeste varjust välja tulla.

See lõppeb lausega: "Kui sotsmeedias võid endast maalida ilusa pildi, siis inimesega näost näkku kohtudes saad kohe aru, kas poliitikus on sisu, kas sõnad on tema enda omad või on ta hoolimata sotsiaalmeedia kelladest ja viledest tühi nagu tünn."

Infomüra on palju

Mattson tõi esile, et valitsuskommunikatsiooni põhimõtete järgi peab kommunikatsioon olema arusaadav, selge ja õige.

"Üks piir on see, et valetada ei tohi. See on kirjas ka käsiraamatus. Kui eksitakse, peab tunnistama, et on eksitud, aga teadlikult kedagi eksitada ei tohi," ütles ta.

Ta tõdes, et kommunikatsioon on läinud väga haruliseks.

"Varem saadeti mingi pressiteade, tänapäeval on kõik täiesti harali eri kanalites. Seda uuesti tsentraalsesse asja väga enam kokku ei pane. Tuleb arvestada, kuidas teha kommunikatsiooni nii, et erinevates kanalites ei tekiks omavahelist kokkupõrget, selguse asemel infomüra, erinevate sõnumite andmist ja inimeste segadusse ajamist. Müra on tänapäeval niigi palju, valitsusasutustest pole vastutustundlik seda müra omalt poolt veel lisada," ütles Mattson.