Õigeusukirik soovib eksiilis surnud metropoliidi Eestisse ümbermatmist

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
EAÕK metropoliit Aleksander Räpina Apostliku Õigeusu kiriku 185. juubeli tähistamisel 1937. aastal. Autor/allikas: Eesti Rahvusarhiiv

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) otsib riigilt toetust oma ennesõjaaegse juhi, Rootsis surnud metropoliit Aleksandri ümbermatmiseks Eestisse.

"Palume kultuuriministeeriumilt koostööd, et saaksime tuua Rootsist Eestisse metropoliit Aleksandri säilmed ning et saaksime need siia ümber matta meie kiriku autonoomia 100. aastapäeval," kirjutas EAÕK Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Stefanus oma pöördumises kultuuriministeeriumile.

EAÕK tähistab kiriku autonoomia sajandat aastapäeva 2023. aastal.

Kultuuriminister Anneli Oti allkirjaga vastuses soovitatakse EAÕK-l pöörduda koostööks siiski riigikogu kantselei poole, kuna metropoliit Aleksander, kodanikunimega Aleksander Paulus, oli olnud ka riigikogu liige.

"Teie palve koostööks, et tuua Rootsist Eestisse metropoliit Aleksandri säilmed, edastame Riigikogu Kantseleile. Metropoliit Aleksander oli Riigikogu IV koosseisu liige ja tema säilmete ümbermatmise asjus oskab aidata Riigikogu Kantselei," vastas minister.

EAÕK Tallinna peapiiskopkonna nõukogu liige, ülempreester Aleksander Sarapik rääkis ERR-ile, et kirik on metropoliidi säilmete Eestisse toomisest rääkinud tema lähedastega ning perekonnaga on kokkuleppe nende igakülgseks abiks.

Metropoliiti Aleksandri säilmed plaanitakse matta Tallinna Issanda Muutmise Peakiriku hoovi Suur-Kloostri tänaval, kuhu EAÕK kavatseb rajada kirikupeade matmiskoha, ütles ülempreester.

Sarapik rääkis ka, et EAÕK pöördub abi saamiseks ka riigikogu õigeusklike saadikute toetusrühma poole.

Pärnu preester Aleksander Paulus pühitseti 1920. aastal Tallinna Püha Neeva-Aleksandri katedraalkirikus Pihkva ülempiiskopi Eusebi ning Soome ja Viiburi peapiiskopi Serafimi poolt Tallinna ja kogu Eesti piiskopiks ning 1923. aastal sai ta Tallinna ja kogu Eesti metropoliidiks. 1944. aastal lahkus ta Nõukogude okupatsiooni eest Saksamaale ning siirdus sealt 1947. aastal Rootsi, kus jätkas kuni 1953. aastani EAÕK tegevust eksiilkiriku juhina.

EAÕK metropoliit Aleksander Autor/allikas: Eesti Rahvusarhiiv

 

Metropoliit Aleksander valiti riigikogu IV koosseis (1929-1931) liikmeks, ta oli Rahvuskogu II koja liige 1937 ja Riiginõukogu liige õigeusu kiriku esindajana 1938.

Metropoliit Aleksander suri 1953. aastal Rootsis ning on maetud Stockholmi Metsakalmistule. Kirikupea surnukeha pandi mulda metallkirstus arvestades tema tulevast ümbermatmist Eestisse.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: