Toomas Kivimägi: ärge võtke raha pensioni II sambast välja
Pensioni teise samba reform on kui kahe teraga mõõk. Peamine probleem on selles, et nüüd on võimalus ja kiusatus võtta kogutud raha välja ka neil, kelle pärast on II sammast ennekõike vaja: need kel pole pensionipõlveks reserve, kirjutab Toomas Kivimägi.
Lootused esimesele sambale on rahvastikupüramiidi vaadates tulevikus veel kesisemad kui praegu. Juba nüüd ei jätku kogutavast sotsiaalmaksust makstavateks pensionideks. Tuleb võtta lisa riigieelarve muude tulude arvelt (2020. aastal 114 miljonit eurot). Puudujääk on ajas süvenev, kui ei minda sotsiaalmaksu tõstmise teed, milles kahtlen ja mida ma ei toeta
Ent nagu lendu lastud noolt vilega tagasi ei kutsu, nii ei ole võimalik pöörata tagasi ka pensionireformi. Tuleb võtta parim, mis võtta on: suureneb paindlikkus, valikuvabadus, võimalus igal ajal väljuda (mõne erandiga), pensionivara on üldjuhul pärandatav. Kõike seda arvestades on rida väga praktilisi soovitusi.
Esimene ja olulisim: ärge lõpetage makseid II sambasse, ärge võtke raha välja, kui teil on igakuine sissetulek. Sellist tootlust nagu pakub II sammas, 200 protsenti aastas, ei suuda isegi Warren Buffett. Näide: teie brutopalk on 1000 eurot, kaks protsenti sellest on 20 eurot, aastas maksate II sambasse 20x12=240 eurot. Ent riik paneb sellele lisaks kaks korda rohkem: 40X12 ehk 480 eurot. Ühe aastaga olete pensionipõlveks kogunud 720 eurot.
Riik teeb sama igal järgneval aastal lisanduva summaga. Sarnase tootluse saavutamine börsil võtab 15-20 aastat. Tõsi, riigipoolne lisa tuleb teie palgalt arvestatava sotsiaalmaksu (ent mitte palga) arvelt, mille tõttu väheneb mõnevõrra I samba pensioni osa, kuid seda kordades vähem võrreldes sellega, mida te võidate, kui jätkate makseid II sambasse. Esimene sammas on tugevalt solidaarse iseloomuga ja sõltub suurel määral staažist, vähem palga ja sellelt rehkendatud sotsiaalmaksu suurusest.
Ajakirjanduses on domineerinud pensionifondide madala tootluse aspekt. See on osalt tõene, aga märkimata on jäänud eeltoodud fakt, et isegi kui fondi enda tootlus on null, olete teeninud ikkagi lisa 200 protsenti riigipoolse sissemakse näol. Pole paha.
Teiseks: te saate pensionifondist lahkuda igal ajal, ei pea kiirustama. Lahkujate arvu hinnates jääb mulje nagu kardetaks jääda hiljaks. Ei jää. Õigus lahkuda on ja jääb. Lahkumisavalduse võite esitada igal ajal (see täidetakse küll kolm korda aastas ehk avalduste esitamisega kiirustamine nüüd ja praegu on põhjendatud vaid juhul kui otsus on sada protsenti kindel ja soov lahkuda võimalikult kiiresti).
Kolmandaks: kui te peatate sissemaksed II sambasse või otsustate üldse pensioni II sambast loobuda ja võtate raha välja, siis uus võimalus II sambaga liituda tekib alles kümne aasta pärast. See on oluline ja see on põhjus, miks ma soovitan enne otsustamist üheksa korda mõõta.
Et olla veelgi veenvam: olen otsustanud liituda II sambaga. Olen aastakäik, kel polnud liitumise kohustust ja ei teinud seda ka vabatahtlikult. Teadnuks, et aastal 2021 saan kogutud raha vabalt käsutada ja igal ajal välja võtta, oleksin liitunud. Kaotasin palju. Tagantjärele tarkus. Jah, praegu II sambaga liitudes tuleb arvestada asjaoluga, et enne kümne aasta möödumist raha kasutada ei saa.
Neljandaks: on mõistetav, et osadel inimestel on möödapääsmatu II sambasse kogutud raha kasutada kohe. Loomulikuim põhjus on see, kui te juba olete pensionil ja sissemakseid enam ei tee. Raha kasutusse võtmine on sel juhul mõistlik ja praktiline, selleks teine sammas ongi. Elamiseks.
Muud põhjused lahkumiseks peaksid olema väga erandlikud: üürivõlg, ajatatud eluasemelaen, vältimatud ravikulud, lapselapse õpingute eest tasumine jmt ning muid võimalusi nende kulude katmiseks pole. Aga kui olukord nii keeruline pole, siis koguge edasi.
Viiendaks: kui te pole rahul oma pensionifondi haldajaga, siis valige teine, valikut on. Piiranguid pole. Ent on lisandunud veel üks hea võimalus: te võite ise otsustada, kuhu oma pensionifondi kogutud/kogunev raha investeerida. Sel juhul ei saa te süüdistada ebaedus kedagi teist peale iseenda, aga siis ei ole te ka kellelegi tänu võlgu, kui investeering hästi sisse toob.
Mulle see võimalus meeldib ja kasutan seda. Selleks on nn pensioni investeerimiskonto (PIK). Halb on see, et vastavaid avaldusi saab esitada alles 1. aprillist. Olnuks loogiline, et seegi valik tekkinuks samast kuupäevast kui tekkis võimalus pensionifondist lahkuda (01. jaanuaril 2021). Samas mõned pangad (LHV) on leidnud võimaluse, kuidas inimeste sooviavaldus juba nüüd "kirja panna".
Kui te otsustate pensioni investeerimiskonto kasuks, siis saate sinna kanda kas kogu või osa oma pensionifondi kogunenud vara. Samasugune valik ja vabadus on tulevaste 2+4 maksetega: kas PIK-i või oma pensionifondi.
Ka PIK-ist saate igal ajal (ühe erandiga, millest oli juttu eespool) raha välja võtta (kogu summa) teatades sellest viis kuud ette. Investeerimiskontolt saate igal ajal minna tagasi ka pensionifondi alla, kui leiate et fonditootlus oli parem või investeerimine omal käel osutus keerukaks.
Mõned olulised märkused veel. Kui te võtate II sambasse kogunenud raha välja varem kui viis aastat enne pensioniga, siis peate tasuma tulumaksu 20 protsenti. Näide: kui te võtate II samba raha välja kuus aastat enne pensioniiga, maksate 20 protsenti tulumaksu, kui teete seda aasta hiljem, maksate kümme protsenti.
Jõudes pensioniikka (või ka viis aastat varem) on igati loogiline kogutud raha välja võtta. Tulumakski on väiksem. On võimalik ka igakuine väljamakse, kuid see eeldab eluaegset või tähtajalist pensionilepingut, sel juhul on tulumaksumäär null. Ent viimasel juhul pole jääk pärandatav.
Kokkuvõtteks: ärge kiirustage teisest sambast väljumisega. Eriti siis, kui te olete jätkuvalt palgatööl ja teil on igakuine sissetulek. Mõistlik on see siis, kui te olete pensionil või selle lähedal (kuni viis aastat pensionini) ja/või te enam sissemakseid ei tee või on vältimatu vajadus kogutud raha kasutada ja muid alternatiive pole.
Veel üks oluline teadmine: kui see artikkel pani teid ümber mõtlema, siis saate II samba pensionifondist lahkumise avalduse tagasi võtta. Aega on loetud päevad, 31. märtsini.
Toimetaja: Kaupo Meiel