Tallinna börsil tegutseb üle 42 800 investori, kelle aktsiaportfelli nn mediaanväärtus on 1831 eurot ehk pooled nendest 42 800 on Eesti börsifirmadesse panustanud alla 1831 euro. See selgus eelmisel nädalal ilmunud Äripäeva Investorite TOP-ist.

Kuulun ise ka nende hulka, kelle Tallinna börsile investeeritud summa jääb mediaanväärtusest alla. Kodu ostuga seoses müüsin mullu koroonapandeemia puhkedes oma börsiinvesteeringud ning alustasin taas Tallinna börsile regulaarset investeerimist eelmise aasta lõpus Saunumi aktsiate märkimisega. Jaanuaris lisandus minu portfelli Harju Elekter. Olen seadnud eesmärgiks teha korra kuus vähemalt üks aktsiate ost.

Investorite edetabelist selgus, et aastaga on investorite arv Tallinna börsifirmades kasvanud 19 protsenti ehk lisandunud on 6800 uut investorit. Kuna uued tulijad alustavad oma esimesi samme börsil väikeste summadega, siis on aastaga kohalike investorite aktsiaportfelli mediaanväärtus seitsme protsenti langenud.

Portfelli suurusest olulisem on aga väikeinvestorite arvu kiire kasv. Pensionireformiga seoses on mõned minu kolleegidest ajakirjanikud hakanud inimesi hurjutama pensionifondist raha välja võtmise eest. Investeerimist nimetatakse börsil mängimiseks ja eeldatakse, et tavainimene on otsuseid langetades fondijuhist ekslikum.

Olen ise praegu küll otsustanud kogumist pensioni II sambasse jätkata, kuid ma ei pea rumalaks neid, kes käituvad teisiti. Riik on viimase pensionireformi ja ka mõne varasema otsusega näidanud, et kunagi kokkulepitud reeglid võivad hiljem oluliselt muutuda. Seetõttu pole üllatav, et osa inimesi on otsustanud oma säästud riigi karvasest käest võimalikult kaugele viia.

Teisest pensionisambast lahkumist tasub kaaluda näiteks neil, kes on jõudnud pensioniikka või kellel on pensioniikka jõudmiseks jäänud vähem kui viis aastat. Jõustunud pensionireformi üks väga suuri plusse oli see, et pensioniikka jõudnud inimestel tekkis suurem otsustusvabadus. Erinevalt varasemast saavad nad nüüd kohe kogutud säästud fondist välja võtta ega pea tegema tähtajalist kindlustuslepingut.

Investeerimise populaarsuse kasv ja aktiivse ning üha suureneva investorkogukonna teke on toonud kaasa mitmeid positiivseid suundumusi.

Näiteks käivitanud pankade vahel hinnasõja, mis on alandanud teenustasusid. Üha rohkem inimesi on saanud üle finantslaiskusest ehk sündroomist, mille puhul ei vaevuta omavahel erinevaid finantsteenuseid võrdlema ja makstakse seetõttu investeerimisel, säästmisel, laenamisel, liisimisel või kindlustamisel liiga kõrget hinda.

Finantslodevus on aga just üks põhjustest, miks inimesed võivad saada valusalt kõrvetada. Viimane näide oli hoiu-laenuühistu Erial, mis finantslaisku oskuslikult enda huvides ära kasutas.

Eesti investorkultuur on praegu paremas seisus kui kunagi varem. Väikeinvestorite halvustamine sõnadega, et kui taksojuhid investeerivad, siis on viimane aeg börsilt lahkuda, sest loll raha voolab turgudele, on lühinägelik ja ebaõiglane. Taksojuhi või mistahes muu ameti pidaja raha ei ole kuidagi kehvem mistahes teise turuosalise rahast.

2002. aastal Äripäevas ellu kutsutud investor Toomase eksperiment on tõestanud, et oma vara edukaks turgudel kasvatamiseks ei pea olema kaugeltki professionaal. Investor Toomas alustas investeerimist 64 000 euroga ja on nüüdseks suutnud alginvesteeringu enam kui kuuekordistada. Loomulikult kaasneb investeerimisega ka kaotusi ja valusaid õppetunde, kuid oluline on sellele tegevusele mitte käega lüüa.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.