Ligi 102 000 pensionikoguja arvele on kogunenud kokku umbes 850 miljonit eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Pigem võib öelda, et see on ootuspärane, sest me oleme teinud päris mitmeid küsitlusi ja ka viimane küsitlus, mis viidi läbi novembris, näitas, et teisest sambast peaks eeldatavalt lahkuma ligi 200 000 inimest. Praegu jääb selle 200 000-ni veel kõvasti ruumi," rääkis rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lillelaid.

Samas on ka esimese avalduse esitamise tähtajani ehk märtsi lõpuni veel terve kuu. Lillelaid märgibki, et inimesed võivad just vahetult enne tähtaega uuesti aktiivseks muutuda. Ent praeguse trendi järgi võib eeldada, et lahkujaid on märtsi lõpuks kokku 150-160 000.

Suuremate fondide vahel jaotuvad lahkujad üldjoontes sarnaselt fondide turuosaga.

"Meie pensionifondide turuosa on 45 protsenti ja umbes 50 000 klienti on ka need, kes on otsustanud meie pensionifondidest väljuda. See on täpselt proportsioonis turuga ehk siin mingit üllatust meie jaoks ei ole," rääkis Swedbanki pensioni- ja investeerimistoodete valdkonnajuht Jarno Edur.

See tähendab, et Swedbanki fondidest lahkub suurusjärgus 400 miljonit eurot, ent Edur ütles, et fondide tööd see kuidagi ei halva.

"Likviidsus on tagatud, see ei ole kindlasti probleem. Selles võtmes kõik, kes jäävad fondidesse - ja neid on ju enamus -, võivad väga rahulikult olla," ütles Edur.

"Me oleme valmistanud ennast ette selleks ka, et meil võiks suuremad summad välja minna. Meie fondid on väga likviidsed ja sõltuvalt fondist on isegi niimoodi, et me saame fondi varad rahaks teha kuni viie tööpäeva jooksul," rääkis SEB varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin.

Tema sõnul soovivad lahkuvad SEB kliendid panga küsitluste järgi kasutada raha kinnisvara tarbeks.

"Kas oma eluasemelaenude tagasimaksmiseks või eluasemelaenu sissemakseks. On ka neid, kes ostavad uue teleka või ka selle ära kulutavad, aga neid on suhteliselt vähe siiski," selgitas Schamardin.

Riik näeb, et see on eelkõige inimeste enda vastutada, mida nad oma rahaga teevad ehk mingeid kampaaniaid inimeste kahtlaste rahapaigutuste eest hoiatamiseks ette ei nähta.

"Eks see on arusaadav, et selle lühikese ajaga me ei jõua kogu Eesti rahvast rahatarkusega ära harida. Mingil määral siin töö käib, aga me ei suuda kõiki inimesi ära kaitsta, et nad ei teeks halbu otsuseid," ütles Lillelaid.