Valitsuse lagunemise kohta ütles Jakobson, et Porto Franco skandaal oli valitsuse jaoks lihtsalt viimane õlekõrs. Mölder lisas, et nii Keskerakonna kui ka Isamaa liikmed on pärast lagunemist öelnud, et valitsus EKRE-ga oli väsitav ning ka EKRE tundis, et ta tegevust tõkestati pidevalt.

"Porto Franco skandaal oli deus ex machina [ootamatu sündmus lad k - toim], mis lubas lõpuks viisakalt lahkuda," ütles Mölder.

Kuigi laiali läinud valitsus jõudis mitmete teemadega tegeleda, siis neist suuremad, nagu alkoholiaktsiis, pensionireform ja nüüd ära jäänud abielureform olid koalitsioonis olnud EKRE teemad, märkis Jakobson.

"Mulle jäi aga tunne, et Keskerakond ei jõudnud tegelda enda teemadega," ütles ta.

Küsimuse peale, miks uus koalitsioon Reformierakonna ja Keskerakonna vahel nii kiiresti sünnib, vastas Jakobson, et ilmselt on käimasolevas kriisis kohe uut valitsust vaja. Martin Mölder väljendas ka kindlust, et enne tagasiastumist oli Jüri Ratas uue koalitsiooni loomise võimalusest Reformierakonnaga juba rääkinud.

Võrreldes näiteks Isamaa, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna või EKRE-ga, ei ole kumbki Mölderi hinnangul ideoloogiale suunatud erakonnad, mis teeb nende vahel üksteisemõistmise hõlpsamaks ja võis olla põhjuseks, miks nad sellise koalitsiooni kasuks otsustasid.

"Praegu on Keskerakond ka korruptsiooniskandaali tõttu nõrgemas positsioonis, mis teeb koalitsiooni Reformierakonna jaoks lihtsamaks," rääkis Mölder.

Teemad, millega järgmine valitsus tegelema hakkab, on Jakobsoni sõnul ilmselt kindlasti koroonakriis ning põlevkivi. Pigem saab koalitsioonist tema hinnangul pragmaatline ja "kriisihaldusvalitsus" kui programmi täitja.

Mölder nõustus, et ennekõike hakkab uus valitsus tegelema koroonakriisi lahendamisega, mis kokkuvõttes on praegu administratiivne kriis. Valitsusel tuleb keskenduda lahendustele ning toetuda teadusele ja meditsiinile.

Lisaks koroonakriisile tuleb valitsusel keskenduda Mölderi sõnul integratsiooni, eesti keele ja kultuuri säilimise ning rändeküsimusega.

Jakobsoni sõnul hakkab valitsus ilmselt eelkõige tegelema majanduse, tööjõu, -hõive, -rände ja -turuga. Kuid ka igikestvate teemadega hariduspoliitikas, nagu keelelõime ja tasuta kõrghariduse jätkumine, mis praegu kiiret sekkumist vajab. Mööda ei saa ilmselt ka keskkonnateemadest.