Kallas ja Reps: lubame maksurahu
Reformierakonna juht Kaja Kallas kinnitas reede õhtul pressikonverentsil, et kavandatav koalitsioon Keskerakonnaga lubab maksurahu.
Kallas ütles, et maksunduse valdkonnas olid reedel põhjalikud vaidlused ning kahel erakonnal püsivad ka erimeelsused.
"Leppisime kokku, et arvestades, et on kriisiaastad ja see valitsus on ametis kaks aastat, siis me mõlemad oleme oma lubadustes tulnud keskele kokku ja me lubame maksurahu ehk muutusi seal ei tee," lisas ta.
Kallase sõnul tähendab see ka seda, et Reformierakond ei nõua maksuvaba tulu süsteemi muutmist ning Keskerakond ei nõua suuremaid astmeid sellele süsteemile.
"Maksude osas, kui Reformierakonnal oli väga oluline ühtlasem esimene maksuaste ja meile rohkem astmeline tulumaks, ja oli seal teisi nüansse, siis lõpuks leidsime, et võtame selle kokku nii, et ei ole võimalik ei ühest ega teisest otsast seda muutma hakata," selgitas Keskerakonna poolelt läbirääkimistel osalev Mailis Reps "Aktuaalses kaameras".
Kallase sõnul arutati ka võimalikke eelarvekärpeid. Reedel saadi ülevaade, millised võimalused selleks üldse on. "Leppisime kokku, et teeme põhjalikuma riigieelarve revisjoni, et leida need kohad, kus on võimalik kokku tõmmata," sõnas ta.
Reps ütles, et erakonnad leidsid kärbete osas kiiresti tasakaalupunkti. Ta selgitas, et vaadatakse läbi püsikulud, mis koroonatingimustes on vähenenud, ning kuhu need vahendid suunata - kas riigieelarve struktuurse tasakaalu suunas või hädavajalikesse valdkondadesse.
Kallas ja Reps tõdesid, et kuigi eesmärk on saavutada riigieelarve tasakaal, ei ole seda võimalik teha kohe. "Ühe aastaga see pole reaalne," ütles Reps.
Reps ütles "Aktuaalses kaameras", et suurem hüpe eelarvetasakaalu poole on planeeritud 2023.-2024. aastal.
Pensionireformi ei ole Repsi sõnul konkreetselt veel arutatud. Kallas ütles pressikonverentsil, et reformi valguses on vaja pöörata suuremat rõhku inimeste finantsharidusele.
"Me ei ole seda veel arutanud ja pensioniküsimused on kindlasti komplekssed ja seda me peame vaatama. Aga pole saladus, et rahandusküsimuste all oli veidi ka põrkumist laekumiste osas ja inimeste pensionisüsteemist lahkumise osas. Ja tõesti on näha, et neid inimesi tuleb iga päevaga juurde. Küsimus, kuidas me saaks toetada seda, et tehakse parim otsus, mida oma rahaga teha, oli täna tõesti laual," rääkis Reps.
Soov on lõpetada leping Freeh'ga
Kaja Kallas ütles pressikonverentsil, et kavandatav koalitsioon hakkab uurima võimalust lõpetada Ameerika advokaadi Louis Freeh' ja tema bürooga sõlmitud õigusabileping.
"Me arutasime seda, et peame vaatama, kas seal on suured leppetrahvid. Kui mingeid leppetrahve ja lisakulusid ei tule, siis me selle lepingu lõpetame. Kui kaasnevad lisakulud, siis peab hindama, kui suured need kulud on võrreldes tulemiga, mis sellest saab," selgitas Kallas.
Mailis Reps lisas, et rahapesu oli reedestel läbirääkimistel oluline märksõna. "Me tegeleme jätkuvalt tugevalt rahapesuriigi kuvandi mahapesemisega, me võtame seda tõsiselt. Aga tähtis on arvestada sellega, et rahapesu vastased meetmed on läinud kohati väga tugevalt ettevõtlust pärssivaks," ütles ta.
Välismaalaste seadusega senisel kujul edasi ei minda
Lisaks rahandusteemadele rääkisid Reformierakonna ja Keskerakonna esindajad reedel läbi taristu, majanduse, ettevõtluskeskkonna ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni teemasid.
Kallas selgitas, et taristu osas on tähtis kiire interneti väljaehitamine euroraha abil. Samuti kiirendatakse Rail Balticuga edasimineku protsessi ning edasi minnakse Tallinna-Helsingi tunneliga.
Plaanitav koalitsioon kavatseb jätkata teaduse rahastamisega ühe protsendi ulatuses sisemajanduse kogutoodangust.
Samuti on plaanis luua tulevikurahastu, mis aitaks ettevõtetel ning teadusega tegelevatel organisatsioonidel valmistada ette digi- ja kliimapööret.
Keskkonnas peavad läbirääkijad tähtsaks vesinikustrateegiat ja sellega seotud pilootprojekte. Käivitatakse ka rakendusuuringute programm, et baasteadusest innovatsioonini jõuda.
Kallas selgitas, et tähtsal kohal on investeeringute Eestisse meelitamine ning majanduse kitsaskohtade, näiteks tööjõu kättesaadavusega tegelemine.
Kallas lisas, et üks aruteluteema oli välismaalaste seadus ning sellega senisel kujul edasi minna ei plaanita.
Toimetaja: Merili Nael