Kõige hämmastavamad müüdid

Terviseameti eksperdi Irina Filippova sõnul on tema kuuldud müütidest kõige hämmastavam see, et vaktsiin pidavat muutma inimese genoomi ja tegema inimese teatud mõttes küborgiks. Ravimiameti ohutusjärelevalve juhti Maia Uusküla hämmastas aga hoopis teine kuulujutt. "See on müüt sellest, et noori, veel mittesünnitanud naisi ei tohi vaktsineerida, sest see langetab nende fertiilsust," lausus Uusküla.

Kõige rohkem kahtlusi ja lahkarvamusi tekitab inimestes ravimite turule tuleku kiirus. Sellest tuleneb ka kõige rohkem levinud kuulujutt, et praegu saadaolevad preparaadid ei ole lõplikult läbi uuritud, need on valmis tehtud põlve otsas ja kõik, kellele neid praegu süstitakse, on tohutus eksperimendis osalevad katsejänesed. Ekspertide väitel ei ole sel arvamusel mingit alust, sest tehnoloogiat, mille abil need vaktsiinid saadi, ei leiutatud hoopiski mitte eile.

"Seda tehnoloogiat kasutati juba Zika viiruse vaktsiini ja kõigi gripivaktsiinide valmistamisel. Vahe on ainult selles, et meil oli rohkem aega. AstraZeneca vaktsiini tehnoloogia oli samuti ammu olemas. Selline on näiteks Ebola viiruse vaktsiin, mis on samuti tehtud adenoviiruse abil. Vaja oli ainult toimeainet muuta," selgitas teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli mikrobioloogia professor Irja Lutsar.

Kõrvalnähud

Usaldus AstraZeneca vaktsiini vastu langes järsult pärast seda, kui paljud riigid teatasid selle preparaadiga vaktsineerimise peatamisest. Selle põhjuseks olid AstraZeneca vaktsiini süstimisega ajaliselt kokku langenud tromboosijuhtumid. Eesti ei peatanud vaktsiini kasutamist, vaid soovitas mitte kasutada seda vaktsiini tromboosi tekkeriskiga inimestel. Kui Euroopa ravimiamet teatas, et ei tuvastanud seost vaktsineerimise ja trombide vahel, soovitati preparaati kasutada eelkõige üle 60-aastaste inimeste vaktsineerimiseks.

"Kui ma õigesti aru saan, siis ei peatanud vaktsiini kasutamist ajutiselt mitte Taani ravimiamet, vaid nende tervishoiuamet. See on üsna ebatavaline, sest kõige rohkem teavet ravimite kohta on nii Eestis kui teistes riikides just ravimiametil," rääkis Lutsar.

Professori sõnul võivad madala nakatumisega riigid, nagu Taani või Island lubada endale riigi lukus hoidmist paar nädalat kauem. "Meie Eestis seda endale lubada ei saa. Meil on väga kõrged nakatumisnäitajad. Lisaks sellele on jutt õnneks või õnnetuseks väga harvast kõrvalnähust. Ja ei saa öelda, et ilma koroonata inimestel trombe ei teki," ütles Irja Lutsar.

Sama hirmutavad on vaktsineeritute endi jutustused. Räägitakse talumatust peavalust, kõrgest palavikust ja paljudest teistest kõrvaltoimetest, mis tunduvad ülimalt ebameeldivad.

"Pärast gripivaktsiini süstimist me nii palju kõrvatoimeid ei näe, see on kindel. Nad ei mõtle seda välja. Kui inimene tuleb minu juurde süstima, siis ma räägin talle, et tõenäoliselt on teil homme-ülehomme kehv olla, valmistuge selleks," rääkis perearst Alina Terep.

"Kõrvalnähtudest teatatakse meil ühel protsendil juhtudest. Usun, et paljud jätavad kergest peavalust või valust süstimiskohas teatamata. Pfizeri ja Moderna vaktsiinide puhul on see alla protsendi. AstraZeneca vaktsiinil oli see 3 protsenti, praegu on kuskil 2,5 protsendi kandis," räägib Maia Uusküla.

Irja Lutsari sõnul ei tasu palavikku karta, sest kõrvanähud on täiesti normaalne protsess. "Üks mu kolleeg ütles kuldsed sõnad: ma tundsin kohe, kuidas mu keha hakkas antikehi tootma," ütles Lutsar.

Alandab fertiilsust

Veel üks müüt, mis on Maia Uusküla sõnul levinud isegi mõnede arstide seas, kõlab nii: pärast vaktsineerimist ei pidavat naised enam lapsi saama. "Loomkatsed on näidanud, et vaktsineerimine ei mõjuta kuidagi järglaste saamist, samuti ei mõjuta see raseduse korral loote ega ema tervist," lükkas selle ümber terviseameti ekspert Irina Filippova.

"Kui teile süstitakse vaktsiini, sisestatakse teisse informatsioon, mis toimib sisuliselt nagu retsept. See info levib süstekohast üle kogu keha ja meie organism hakkab tootma antikehi. Isegi mingi valk ei saa kuidagi meie organismis ringi tiirutada, meie antikehad hävitavad selle täielikult. Aga kuidas saaks miski munarakku tungida, see on mulle täiesti arusaamatu," on Uusküla hämmingus.

Parem on läbi põdeda

On neidki, kes teevad vaktsineerimise hirmus teise valiku: kuna antikehad on vajalikud, siis parem juba koroona läbi põdeda kui vaktsineerima minna. "Kui teil on garantii, et teie haigus piirdub ainult nohu ja köhaga või teist saab kõigest asümptomaatiline viirusekandja, siis olen teiega täiesti nõus. Ent sellist garantiid ei ole kellelgi," pareeris professor Ilja Lutsar.

See süst teeb mu haigeks!

Sageli võib kohata ka väiteid, et vaktsiin ise põhjustab haigust. Professor Lutsar ei ole sellega kategooriliselt nõus: "Vaktsiini sees ei ole viirust. Isegi inaktiveeritud vaktsiinid, mis alles valmistuvad Euroopa turule sisenema, sisaldavad ainult mitteaktiivset viirust. Isegi nemad sisaldavad ainult elutut, nõrgestatud viirust."

Kõikehõlmav hirm

Kõikvõimalikke müüte on tõesti palju, ülaltoodud on lihtsalt kõige populaarsemad. Ent nagu eksperdid märgivad, paistab see aasta silma ka ühiskonnas leviva hirmu poolest.

"Inimesed kardavad elada. Kardavad haigust ja viirust, aga kardavad ka vaktsineerimist. Inimesed kardavad olla kodus ja kardavad käia tööl. See hirm on haaranud kogu ühiskonna ja praegu on väga lihtne pöörata isegi väga positiivset asja täiesti negatiivseks," selgitas professor Lutsar. "Spetsialiste tuleb usaldada," võttis jutu kokku terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova.