"Uuringud on tõesti alanud - Moderna, Pfizer, AstraZeneca teevad uuringuid ning Johnson & Johnson planeerib ka alustada. Aga on võetud ettevaatlik lähenemine, mis on ka arusaadav," rääkis Lutsar.

Tema sõnul tuleb ka lapsed ja noored vanuse alusel mitmeks jaotada - vaadata eraldi päris väikseid ja teismelisi, vanuses 12-18 aastat, kusjuures ka need võib veel jagada noorteks täiskasvanuteks vanuses 15-18 ja nooremaks vanusrühmaks.

Lutsari sõnul otsitakse laste vaktsiiniuuringutes peamiselt õiget doosi kogust. "Lasteuuringud ei ole niinimetatud efektiivsusuuringud - selliseid ei ole mõtet teha - vaid need on immuunsildamise uuringud, kus otsitakse neile ennekõike õiget doosi ja vaadatakse, et lastel tekiks antikehasid sama palju kui täiskasvanutel. Ja see siis tõenäoliselt saab olema õige doos," selgitas Lutsar.

Teiseks vaadatakse aga kõrvalnähtude esinemist lastel ja noortel. "Teada on, et neil vaktsiinidel on kõrvalnähud, mis on täiskasvanutel hästi talutavad - et kas need on ka lastel sama hästi talutavad," rääkis ta.

"Nii, et ma ei näe küll, et sel aastal ka noorukite vaktsineerimine laialdaseks läheb. Aga selle suhtes, et noorukeid tuleks vaktsineerida, on teadusmaailm suhteliselt ühtsel seisukohal," ütles professor.

"Mis puudutab päris väikseid lapsi, siis seal veel diskussioonid käivad - et kas nemad üldse vaktsineerimist vajavad. Eriti kui silmas pidada, et lastel kulgeb haigus kergelt ja laste vaktsineerimine saab olema ennekõike selleks, et vähendada viiruse ringlust ühiskonnas. Teisisõnu kaitseme laste vaktsineerimisega täiskasvanuid nakatumise eest. Sel juhul peab vaktsiin olema väga hästi laste poolt talutav," selgitas Lutsar.

"Nii, et uuringud ja diskussioonid käivad, seisukohad muutuvad - jah me liigume sinna poole, aga enne uut kooliaastat ma küll ei näe, et laste vaktsineerimine toimuma hakkaks," võttis ta teema kokku.