Valitsuse teadusnõukoja juht Irja Lutsar rääkis, et vaktsineerimise uuringuid lastega on alustatud ettevaatlikult. Kõigepealt tehakse katsed teismelistega, seejärel noorematega. Pfizer ja BioNTech ning Moderna uurivad vaktsiini ohutust täna juba kuue kuu vanuste laste seas. Ka teised suurimad tootjad kaasavad uuringutesse järjest nooremaid.

"Otsitakse ennekõike lastele õiget doosi. Vaadatakse, et tekiks anitkehasid lastel sama palju kui täiskasvanutel. Teine asi, mida väga hoolega vaadatakse, on kõrvalnähtude esinemine. Teada on, et nendel vaktsiinidel on kõrvalnähud, mis on täiskasvanutel hästi talutavad. Kas need on ka sama hästi lastel talutavad? Ma ei näe küll, et veel sellel aastal noorukite vaktsineerimine laialdaseks läheks," ütles Lutsar.

Lutsar rõhutas, et küsimus on selles, millal jõutakse uuringutega valmis. Teadusmaailm on üksmeelel, et noorukeid peaks vaktsineerima. Pfizer ja BioNTechi vaktsiini ohutust on juba uuritud näiteks 16-aastaste seas. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna tahab seda enne sügist ka gümnasistidele pakkuda.

"Pfizer on öelnud, et nende vaktsiini tohiks kasutada 16-, 17- ja 18-aastaste peal. Kui me tõesti saaksime suvel, kui kõigile on vaktsineerimine kättesaadav, vaktsineerida ka gümnasistid, siis see võiks anda meile stabiilsema koolikeskkonna," sõnas Kersna.

Viroloog Andres Merits ütles, et esmalt on tähtis riskirühmad ära katta.

"Aga ma olen 100 protsenti nõus, et sellele grupile tuleb erilist tähelepanu pöörata, sest vähemalt eelmine kord ehk siis jaanuar, veebruar ja märtsi alguses, kui viiruse levik kiirenes, siis algas see vanusegrupis 15-19," sõnas Merits.

Kui vaktsiini jagub, siis peaks tema sõnul ka koolilastele mõtlema.

"Ajaliin ilmselt on selline, et see asi juhtub mai lõpuks, võib-olla juuni alguseks, kui kõige nooremad koolidest lähevad ära. Aga suve jooksul või varassügisel oleks see kindlasti väga hea mõte. Selles olukorras tõenäoliselt vaktsiini kättesaadavus piiravaks faktoriks ei ole."

Merits on ka Lutsarist optimistlikum ja pakkus, et sügiseks võiks juba ka teiste vaktsiinide ohutus noorukitele olla saanud kliinilisetel uuringutel kinnituse.

Koolide avamine ei tekita riigisiseseid liikumisi

Kersna rääkis kolmapäeva hommikul "Terevisioonis" koolide üldisest avamisest ja ütles, et , et kindlasti tuleb kaaluda teadusnõukoja soovitatud haridusvaldkonna piirkondlikke erisusi.

"Koolide avamine ei tekita riigisiseseid liikumisi, mida teiste piirangute leevendamine tekitaks."

Kas lapsed pääsevad veel sel õppeaastal kontaktõppele, sõltub palju sellest, kas aprillivaheaja järel nakatumine taas kasvab või mitte.

"Kui meil koolivaheajal minnakse palju välismaale reisile, siis on oht, et nakatumine hakkab taas tõusma. Kui tahame, et lapsed sel kevadel veel kooli saaks, siis hoiame kontakte võimalikult madalana. Siis saavad vähemakt väikesed ja ka lõpuklassid kontaktõppele."

Küsimusele, kas oli mõtet õpetajaid esimeste seas vaktsineerida, kui koolid läksid kinni ja jäävad kinni veel mõneks ajaks, vastas Kersna, et õpetajate vaktsineerimine on üks eeldus koolide taasavamisele.

"Et kontaktõpe taas avataks ja et see saaks toimuda võimalikult turvaliselt. Tahan öelda kõigile õpetajatele, kes võtsid vaktsineerimise osas mõtlemisaega, siis jätkuvalt on nimekirjad avatud ja saab vaktsineerida."

Selleks, et koolid saaks sügisel avada ja õppetöö toimuda stabiilselt, tuleb Kersna sõnul kiiresti arendada koolide ventilatsioonisüsteeme, kasutada sügisel kiirtestimist ning korraldada õppetöö nii, et see oleks võimalikult ohutu.