"COVID-19 suhtes vaktsineerimisele ei ole suuri vastunäidustusi. Vaktsiini ei soovitata nendele, kellel eelnevalt on teada allergiline šokk antud vaktsiinile või mõnele teisele vaktsiinile. Muud allergiad nagu näiteks allergia toitudele, loomadele, putukamürgile või ka ravimitele, ei ole vastunäidustuseks," ütles Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloogia-immunoloogiakeskuse juhataja Krista Ress kolmapäeval ERR-ile.

Ta selgitas, et allergilised reaktsioonid tekivad väga konkreetsele allergeenile, kuid üheski Eestis kasutatavas koroonavaktsiinis ei ole ühtegi toiduallergeeni, loomseid ega taimseid allergeene ja seetõttu on need allergikutele ohutud.

"Lisaks on mõned immuunpuudulikkusega seotud haigused, mille korral vaktsiini ei tehta. Aga need on tõesti väikesed grupid ja oluliselt ei mõjuta riigile vajalikke dooside hulka," rõhutas doktor Ress, kes on ka sotsiaalministeeriumi nõustava Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige.

Sama ütles ERR-ile ka Eesti Allergialiidu juhatuse liige Maie Laanist, kes märkis, et tõsistest vastunäidustustest koroonavaktsiinide puhul rääkida ei saa.

"Kui inimesel on kahtlusi, siis tuleb vaktsineerimine otsustada patsiendi ja perearsti individuaalses suhtluses. Iga inimene peab otsustama, kas võtta risk põdeda koroonat koos selle tüsistustega või teha vaktsiini," rääkis Laanist.

"Küll aga võib otsustada vaktsineerimise edasilükkamist - kui on olnud ajutisi vastunäidustusi nagu näiteks äge nohu ja köha või minek operatsioonile. Kahtluste korral ei peaks kohe tormama ennast massivaktsineerimisele registreerima, vaid pidama nõu oma perearstiga, et arutada, kas ja millal vaktsineerida," lisas ta.

Kuna tegemist on täiesti uue vaktsiiniga, siis tasub vaktsineerimist põhjalikumalt kaaluda, kui inimesel on hiljuti esinenud raske allergiline šokk. Aga tavaliste allergianähtude või ammuse tromboosi korral küll ei peaks vaktsineerimisest loobuma, märkis Laanist.