"Kui test annab negatiivse tulemuse, siis antigeeni kiirtestide juures tuleb silmas pidada - seda kõik kasutusjuhendid ka ütlevad -, et seda tulemust ei saa käsitleda kui seda, et te olete terve. Te ei pruugi olla terve, juba õhtuks võite olla supernakataja," rääkis Venta "Ringvaates".

Kasu on kiirtestist Venta sõnul siis, kui seda teha sageli. "Kui me kasutaksime neid teste iga päev, siis võib juhtuda, et me tõesti tabame ära selle hetke, kus teil just tekkis viirusnakkuse väga suur tõus ehk te muutute nakkusohtlikuks teistele. Nende testide peamine mõte on tabada ära inimesed sel hetkel, kui nad muutuvad nakkusohtlikuks. Seega need ei asenda kliinilisi referentsteste, vaid täiendavad neid," selgitas ta.

Praegu on Eestis müüdavad kiirtestid mõeldud professionaalseks kasutuseks, kuid Venta sõnul on arvamus muutumas ning mitmel pool maailmas on neid teste kohandatud kodus kasutamiseks.

"See tähendab, et neid on pakendatud ümber, neile on kirjutatud uued kasutusjuhendid ja neile on antud selged juhised, kuidas kodus neid kasutada. Tegelikult neid saab kodus kasutada ja neid ka kasutatakse kodus, aga sinna juurde käib selge, arusaadav kommunikatsioon, kui sageli, kuidas ja mida tulemusega peale hakata," rääkis ta.

Venta sõnul tasub kiirteste teha. "Tasub teha piisavalt sageli, lugeda juhendit ja küsida professionaalilt nõu. Ja soovitan kasutada ninaproovi," ütles Venta, kelle sõnul ninaprooviga kiirtest on ninaneelutesti järel tõhusaim. Süljetesti tulemused on tema sõnul väga varieeruvad, kuna sülg peseb kogu aeg viirust maha. Kurguprooviga testi ei soovita ta kodus ise teha.