Rain Jung: Eesti jäätmehoolduse aluspõhimõtted on paigast ära

Rain Jung
Rain Jung Autor/allikas: Erakogu

Eesti jäätmehooldus ei vaja innovatsiooni, sest meie tegevuste aluspõhimõtted on paigast ära. Me vajame arusaadavat jäätmete tekkekohal liigiti kogumise ja edasise käitlemise tervikahelat, kirjutab Rain Jung.

Jäätmed on kuum teema. Põhjust selleks annavad juba ammu teada, kuid justkui üllatusena alles nüüd päevavalgele tulnud probleemid pakendijäätmete andmete vassimisega suure raha nimel.

Ka üldises plaanis on jäätmehoolduses toimuv olnud näide ehedast kauboikapitalismist, mitte eesmärgipärase planeerimise ja juhitavate protsesside süsteemist, mis ka sisuliselt toetaks riigi eesmärkide saavutamist.

Kahjuks ongi vormiline korrektsus see, mille tagaajamisega ja hoidmisega on jäätmevaldkonnas vastutavad ettevõtted ja ametnikud aastaid tegutsenud. Bürokraatlik jokk, just see iseloomustab nende tegevusi.

Millega on keskkonnaamet viimased kümme aastat tegelenud?

Kui äriühingutest jäätmekäitlejate tegevuste motivaator on arusaadavad – ärikasum ja see et kõik, mis pole keelatud, on lubatud, siis valdkonna planeerimise, korraldamise ja järelevalve eest vastutavate tippametnike kohuseks on luua kõik vajalikud reeglid, mis välistavad jäätmetega seotud väärnähtusi ja hoiavad jäätmekäitlejate loomingulise tegevuse kontrolli all.

Riigikontrolli hiljutine audit tõi selgelt välja, et praeguse jäätmemajanduse probleemse olukorra tekitamisel ja eskaleerumisel on otsene süü keskkonnaministeeriumil ja keskkonnaametil. Reageering, mis tippametnike poolt järgnes, kuulub huumorivaldkonda.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkraniuse Äripäevas avaldatud artiklis "Mis parandaks jäätmete ringlussevõttu?" saame teada, et jäätmesektor on paljude osalistega, probleeme on samuti palju, vaja on innovaatilisi lahendusi ja riigi tuge ning "paneme nüüd kõik pead kokku uute lahenduste loomiseks".

Millega on keskkonnaamet viimased kümme aastat siis tegelenud ja miks ka keskkonnaministeerium ei ole tulemusi näidanud? Tõenäoliselt on tegeletud mugavate jõukohaste asendustegevustega.

Jäätmeprobleemid ei saa olla ametnikele üllatuseks. Juba 2016. aasta auditiga tõi riigikontroll välja need samad probleemid, mis on nüüdseks skandaali mõõtmed ja kriminaalse tegevuse varjundi omandanud seoses miljonite eurodega skeemitamisel.

Muide, kas uurimisorganid, mis muidu reageerivad väga teravalt, sageli isegi ebaproportsionaalselt teravalt oluliselt süütumatute kuriteokahtluste osas, on juba alustanud menetlusi ajakirjanduses väga värvikalt kirjeldatud asjaolude selgitamiseks? Kui mitte, siis nüüd oleks viimane aeg.

Kas mõni vastutav ametkond reageeris toona auditile mingite tegevustega? Ei. Euroopa Komisjoni varajase hoiatuse raportis toodi selgelt välja, et Eestil on oluline mahajäämus olmejäätmete taaskasutamisel ning kirjeldati meetmeid, mis aitavad Eestit arengus edasi.

Kas mõni ametkond tegi raportist endale järeldused ja koostas tegevusplaane? Ei. Kas keskkonnaamet, väljastades valimatult keskkonnalubasid kõikidele taotlejatele, omab arusaama ja ülevaadet, kuidas need load mõjutavad Eesti jäätmemajandust ning kas lubadega võimaldatud jäätmete käitlemise mahud on üldse kooskõlas Eesti jäätmetekke mahtudega ja eesmärkidega? Ei.

Kas keskkonnalubade süsteemitu väljastamisega igale soovijale on keskkonnaamet mänginud riigi ja kohalikud omavalitsused nurka, sest sadadel isikutel on tekkinud õiguslik ootus jäätmetega head äri teha? Jah on.

Kas saame nüüd tõsiselt võtta tippametniku üleskutset mingite muutuste algatamiseks, kui nende muutuste esilekutsumine ongi olnud nii tema kui ka teiste valdkonna tippjuhtide ülesanne piisavalt kõrge palga eest?

Puudub jäätmete efektiivne sorteerimisvõimekus

Eesti jäätmehooldus ei vaja innovatsiooni, sest meie tegevuste aluspõhimõtted on paigast ära. Me vajame arusaadavat jäätmete tekkekohal liigiti kogumise ja edasise käitlemise tervikahelat, mis üldse loob vajalikud eeldused innovaatiliste lahenduste kujundamiseks. Meil puudub Eestis isegi jäätmete efektiivne sorteerimisvõimekus, millest algab materjalide edasise väärindamise teekond.

Jäätmete kogumine peab muutuma kohalike omavalitsuste keskseks lahenduseks, mis tagab süsteemi läbipaistvuse ja usaldusväärsuse. Selleks tuleb määrata kohalikele omavalitsustele selged kohustused koos piisavate õigustega rakendada saastaja maksab põhimõtet sobivaimal viisil.

Mida me saavutame: jäätmed, ka pakendijäätmed, kogutakse kokku ühtse süsteemi alusel ja sealt suunatakse juba edasi parimatesse, kontrollitavatesse käitluslahendustesse. Andmed on usaldusväärsed, tegevuste hinnad kulupõhised ja protsessid on juhitavad. Muud lahendused ei toimi.

Sõnastan oma ettepaneku keskkonnaminister Tõnis Möldrile: jäätmehoolduse korrastamisel toetuge julgelt kohalikele omavalitsustele, andes neile selge vastutuse, vajalikud tööriistad ja finantsid tulemuste tagamiseks. Lõpetada tuleb meeletu bürokraatia, millest kumbki osapool enam aru ei saa. Lisaks tuleks soovitada omavalitsustele Eesti-ülest koostööd nii kompetentside arendamiseks kui ka tegevuste efektiivsemaks muutmiseks.

Avaliku võimu teostamine ei ole jõukohane igaühele. Riigireform, millest on palju räägitud, vajab sisulist elluviimist jäätmehoolduse arengut planeerivates ametkondades. Pikk staaž ühel ametikohal omab kindlasti väärtust, kuid tulemustele mitteorienteeritud ametnike osas tuleb leida lahendused nende motivatsiooni kiireks tõstmiseks või siis muule tööle suunamiseks.

Vajame visiooniga julgeid inimesi, kes ka reaalselt tahavad meie elu edendada. Ka see on vihje keskkonnaministrile. Palju edu julgeteks otsusteks!

Omavalitsused

Tuhka peavad pähe raputama ka kohalikud omavalitsused, sest jäätmete teemadesse on siiani suhtutud pigem ükskõikselt. Levinud on hinnang, et kui prügiauto käib konteinereid tühjendamas, siis ongi kõik hästi.

Olles kursis Pärnu linna jäätmehoolduse olukorraga, saan väita, et probleeme on kuhjaga ka Eesti suurima pindalaga ja ennast atraktiivse turismikeskusena määratlevas suvepealinnas. Võimalus olla edunäide jäätmete kogumisel ja käitlemisel on jäänud realiseerimata. Pärnule kuuluva regionaalse mõjuga jäätmekäitlusettevõtte OÜ Paikre arendamisest on aga üldse loobutud, põhitegevuseks on saamas jäätmete ladestamine.

Riigi ringmajanduslikke eesmärke ja uute ärimudelite potentsiaali silmas pidades on tegemist tõsiselt kurvaks tegeva olukorraga. Seega kompetentse on vaja tõsta ka Pärnu linna juhtimises, sest ainult linnajuhtide Exceli tabeli koostamise oskusega jäätmemajandust kahjuks edukalt ei arenda.

Selles mõttes on keskkonnaameti tippjuhil õigus, et "pead tuleb kokku panna", kuid seda just kohalike omavalitsuste poolt. Koostöös peame aru saama, milliseid jäätmeid, miks ja kuidas tuleb koguda. Alles siis saame viia Eesti jäätmehoolduse korraldamise uuele, läbipaistvale ja tulemusi saavutavale tasemele. Ja vastutada. Usun, et riik on meile selles heaks partneriks.


Rain Jung on Pärnu linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees ja OÜ Paikre endine nõukogu liige. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: