Eesti impordib põletamiseks välismaalt prügi, oma praht maetakse prügimäele

Prügikast.
Prügikast. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Eesti veab Iru elektrijaamas põletamiseks välismaalt sisse kümneid tonne prügi, samal ajal ladestatakse kodumaal kogutud olmejäätmed prügimäele. Riigikontrolli hinnangul sisuliselt puudub prügi ladestamise üle järelevalve ning ka välismaalt sisse veetavat prügi kontrollides ei vasta see paberil deklareeritud jäätmeliigile.

Riigikontrolör Janar Holmi sõnul kontrollitakse toimuvat vähe ja korrektset ülevaadet toimuvast ei ole. Mureks on ka see, et paberil on reeglid paigas, reaalsuses puudub aga prügi ladestamise üle järelevalve. "Näiteks on keelatud sortimata segaolmejäätmete ladestamine prügimäele, aga see siiski toimub," rääkis Holm.

Eestis tekib aastas olmejäätmeid ligi 500 000 tonni, neist kolmandik põletatakse Iru elektrijaama jäätmepõletusplokis. Iru jaam suudab aastas põletada 260 000 tonni prügi ning kui suure osa põletatavatest jäätmetest moodustavad Eestis tekkinud jäätmed, siis Soomest, Iirimaalt ja Suurbritanniast on põletamiseks sisse veetud ka aastast olenevalt ligikaudu 47 000 – 68 000 tonni jäätmeid.

"Jäätmete teema puhul võib öelda, et oleme mõneti samas kohas, kus 10 aastat tagasi," nentis riigikontrolör.

"Samal ajal kui meil endal kuhjuvad need jäätmed prügilates, siis on ka küsimus selles, miks me seda väljast juurde toome. Mõned aastad tagasi olid keskkonnaministeerium ja keskkonnaamet seisukohal, et senikaua kui meil endal on probleemid, tuleb sissetoomist piirata," sõnas Holm.

Veel viis aastat tagasi leidsid nii keskkonnaministeerium kui keskkonnaamet, et jäätmeid võib sisse vadada vaid siis, kui on leitud uusi võimalusi nende taaskasutamiseks ja Eesti olmejäätmeid on hakatud enam liigiti koguma ja seetõttu pole piisavalt jäätmeid, mida põletada või ladestada.

Prügilasse jõudvate segaolmejäätmete hulk on aga aasta-aastalt kasvanud, sisseveetud jäätmete kogus vähenenud ei ole. Samal ajal on ka jäänud vähemaks jäätmete taaskasutamise võvimalusi, Ragn&Sells sulges oma jäätmekütust tootnud tehase, jäätmekütust kasutanud Kunda tsemenditehas lõpetas selle kasutamise.

Jäätmekütusest saab paberil ehitusprügi ja segaolmest pakendid

Holm nentis, et igat prügikoormat kontrollida ei saa, aga järelevalvet tuleb teha. Praegu tehakse kontrolli pisteliselt jäätmete sisseveo teatiste üle ja sageli toimub kontroll pärast seda, kui jäätmed on sisse veetud ning neid pole reaalselt enam võimalik näha.

Mullu kontrolliti sisse veetavaid jäätmeid Tallinna sadamas kümnel korral, mitme juhtumi puhul ei vastanud sisseveetud jäätmete koostis reaalselt deklareeritud jäätmeliigile.

Jäätmekütuse nime all on sisse toodud ehitus- ja lammutusjäätmeid või segaolmejäätmete nime all pakendijäätmeid. Samuti on ka ette tulnud, et jäätmed on Iru elektrijaama kohale veetud ning seal ei kontrollitud enne põletamist, kas tegemist oli samade jäätmetega, mis dokumentides kirjas.

Keskkonnaamet annab aastas jäätmete sisseveoks välja ligikaudu 70 luba, iga loa raames võib vedada sadu veoseid. Veendumaks, kas teadetes kirjas olev jäätmekogus vastab loaga ette nähtud kogusele ning kes oli tegelik jäätmekäitleja, peaks ükshaaval teated läbi vaatama, selleks puudub keskkonnaametis aga ressurss.

"Mõnikord piisab sellest, et käiakse aeg-ajalt, vaadatakse ja antakse märku, et riik on olemas ja jälgib selle teemaga seotud arenguid ja järgnevad ka sanktsioonid," märkis Holm.

Toimetaja: Barbara Oja, intervjueeris Indrek Kiisler

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: