Asjatundja: liigiti kogutud jäätmete aruandlus on hall ja kontrollimatu
Liigiti kogutud jäätmete aruandlus on hall ja kontrollimatu ala, arvudele pumbatakse õhku juurde ning pakendiorganisatsioonid loovad endale ise reegleid, sest keegi väljastpoolt neid ei kehtesta, rääkis Maalehele antud usutluses jäätmekäitluse ekspert Peeter Eek.
Väljastpoolt ei saa keegi enam täpselt aru, kes keskkonnaministeeriumis jäätmeteemaga üldse tegeleb, ütles Eek ajalehele. "Nelja aasta jooksul pärast ministeeriumi jäätmeosakonna kaotamist ei ole jäätme- ega pakendiseaduses tehtud ühtegi põhimõttelist muudatust, mis liigiti kogumist ja ringlussevõttu mingilgi moel muudaks," lisas ta.
Aastaks 2020 pidi 50 protsenti olmejäätmetest Eestis olema võetud ringlusse. Keskkonnaministeeriumis leiti kaval trikk võtta kasutusele senisest erinev metoodika, mille kohaselt see näitaja muutuski meil 50 protsendiks, ütles Eek.
"Kõik asjaosalised teavad, et seda trikki ei saa kasutada kauem kui aastani 2025, mil tuleb arvutada ringlussevõtu sihtarv kogu olmejäätmete teket arvestades," lisas Eek. "Karm tõde saab siis avalikuks: selle metoodika järgi on ringlussevõtu tase alla 30 protsendi ja pole mitmeid aastaid pea muutunudki."
Asjaolu, et suur hulk jäätmeid läheb põletusse, pole Eeki hinnangul olulises osas kooskõlas seadustega – kui on liigiti kogutud jäätmed, siis nende järelsortimine ja ringlussevõtmine on seadusest tulenev kohustus.
"Reaalsus on see, et pakendiorganisatsioonid ja nende lepingulised jäätmekäitlejad loovad paljuski endale ise reegleid, sest tundub, et keegi väljastpoolt reegleid ei kehtesta. Nende põhjendus, et see on neile odavam," märkis Eek.
Allikas: Maaleht
