Maaleht kasutas katses ketšupipudeleid, sest need on kõva plast, mida saab erinevalt näiteks vahtplastist ka päriselt ümber töötada. Üks jälgimisseadmega pudel läks pakendikonteinerisse Viimsis, teine Tartus.

Tartu konteineri eest vastutab OÜ Eesti Pakendiringlus, kelle käes on 46 protsenti pakendikorjamise turust. Viimsi konteineri eest vastutab MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, kes on turuosalt teine 28 protsendiga. Lisaks tegutseb veel Tootjavastutusorganisatsiooni OÜ, kelle käes on 26 protsenti.

Viimsi konteineri sisu sõidab Jõelähtme prügilasse, mida haldab Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (TJT). TJT teeb segapakendist jäätmekütust, mis läheb Irusse põletusse.

Tartu konteineri sisu sõidab Ida-Virumaale Uikala prügilasse. Uikala on must auk ja keskkonnaameti murelaps, saab valesti ladustatud prügi eest järjest ettekirjutusi ja meediaga ei suhtle sealt üldse keegi. Mida nad pakendiga teevad, ei tea.

Süsteem on kaaperdatud

"Pakendisüsteem on läinud viltu," ütles ajalehele jäätmevaldkonna staažikas spetsialist, kes on nõus rääkima ainult anonüümselt. "Kui tootjavastutusorganisatsioonid vastutaks, tegeldaks sellega," ütles ta. "Meil on jäätmekäitlejad süsteemi ära kaaperdanud, tegutsevad majanduslikult kõige osavamal viisil ja madalamal tasemel, et rohkem kasumit teenida."

Paljud segapakendi konteinerid on tema kinnitusel välja pandud moepärast, teades, et see läheb koos segaolmejäätmega nagunii põletusse.

Jäätmekäitlejad ütlevad, et kogutud segapakendist läheb ringlusse pool, kuid tegelikult vaid 15-20 protsenti.

Juba 1. jaanuaril 2008 jõustus seadus, mille kohaselt ei tohi prügilad sorteerimata segaolmejäätmeid enam vastu võtta. Inimesed peaksid prügi juba kodus liigiti sorteerima ning liigiti sorteeritud jäätmete kogumise eest vastutab kolm tootjavastutusorganisatsiooni. Ettevõtted, kes pakendeid turule toovad, maksavad neile selle eest.

Riigi kontroll on nõrk

Maalehe ajakirjanik Bianca Mikovitš rääkis "Vikerhommikus", et üheks sellise olukorra põhjuseks on riigipoolne väga nõrk kontroll või isegi selle puudumine.

"Seega saavadki tootjavastutuse organisatsioonid nii teha, et peidavad oma tööd puudutavad andmed raamatupidamises nii ära, et neist väga raske aru saada. On öeldud ka, et ka keskkonnainspektsioonil on lihtsam kontrollida röövpüüdjajid kui analüüsida neid andmeid," rääkis Mikovitš. Tema sõnul on selle teemale jubga aastaid tagasi tähelepanu juhtinud ka riigikontroll.