Reinsalu: haiglakoormuse asemel tuleks mõõdikuna vaadata nakatumiskordajat

Urmas Reinsalu
Urmas Reinsalu Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Riigikogu Isamaa fraktsiooni liige Urmas Reinsalu rõhutas, et piirangutest väljumisel on haiglakoormuse asemel olulisem indikaator nakatumiskordaja tase. Sotsiaaldemokraat Riina Sikkut pakkus välja, et kolmandat lainet aitaks vältida haiguspäevade heldem hüvitamine.

ERR küsis opositsioonierakondadelt, mida tuleks kindlasti arvestada kui jõuab kätte aeg riiki taas avama hakata.

"Ma juhin tähelepanu sellele, et meil on uued viiruse tüved peale tulemas, kusjuures on oht, et näiteks Aafrika tüvi võib olla AstraZeneca vaktsiinile resistentne. Järelikult on äärmiselt oluline piiridel testimine. Kindlasti on vajalik ka ulatuslikuma massilise testimise, sealhulgas kiirtestide kasutuselevõtt, et viiruse lisakollete puhul oleks võimalik kiiresti reageerida," ütles Reinsalu ERR-ile.

Reinsalu sõnul ei tohiks oodata kuni kõik on vaktsineeritud, vaid viirus tuleb alla suruda veel enne seda.

Piirangute kaotamine peaks tema sõnul toimuma nii-öelda plokkide kaupa. "Esmane ja kõige kriitilisem on loomulikult koolilapsed," märkis ta.

Haiglaravi koormuse asemel soovitab Reinsalu näidikuna vaadata nakatumiskordajat.

"Mitte, et ta ei oleks oluline, aga haiglaravikoormus on tagajärg. Selle vea tegigi ju valitsus jaanuari lõpul, et ta seadis eesmärgiks haiglaravikoormuse, saades aru, et see on tagajärg. Põhjus oli viiruse levik ühiskonnas. Järelikult keskne indikaator on viiruse levik, ehk nakkekordaja tase tase," rääkis Reinsalu.

"Kui on näha, et viirus vähem levib ühiskonnas, siis on võimalik hakata viilude kaupa ühiskonda jälle avama," lausus Reinsalu.

"Sellest johtuvalt on tähtis ka, et milline on üldine nakatumise levik. Need on omavahel seotud. Üks asi on kui palju on nakkekordaja, kui palju inimene edasi kannab viirust, teine on, et kui palju viirust üldse on," sõnas Reinsalu.

Sikkut: vaja on haiguspäevade heldemat hüvitamist

Sotsiaaldemokraatide esindaja Riina Sikkut nimetas kolm teemat, mis peaks tagama selle, et peage ei tabaks Eestis ka kolmas viiruse laine.

"Et seekord läheks Eestis teisiti, on vaja kolme asja: ennetusmeetmeid, testimist-isoleerimist ja õigeid käitumuslikke stiimuleid. Esiteks tuleb piirata viiruse leviku võimalusi – kõrge vaktsineerimisega hõlmatus, kätepesu, maskid-visiirid olukordades, kus vaja, ventilatsioonisüsteemid korda, hästi toimiv Hoia rakendus, kiirtestid jne. Teiseks laialt kättesaadav testimine, süstemaatiline ja väga hoolikas lähikontaktsete kindlakstegemine ning nende isolatsioonis püsimine. Kolmandaga on kõige keerulisem – kuidas kindlustada see, et inimestel poleks vajadust ega huvi testimisest hoiduda, nakkust varjata ega reegleid rikkuda?" rääkis Sikkut.

Sikkuti sõnul saaks seda tagada heldema haiguspäevade hüvitamisega. "Haiguspäevade hüvitamine peab olema heldem, muidu tekib soov vältida testimist ja isolatsiooni jäämist," sõnas ta.

"Aga kuidas luua töötajate ja klientide jaoks ohutu töökeskkond olukorras, kus info vaktsineerimise kohta on delikaatne terviseinfo, mida pole õigust küsida ja kohustust jagada? Kuidas leppida kokku, et regionaalsete piirangute puhul ei toimuks viiruse üle-eestilist laialiviimist? Kuidas tagada, et teenuse osutajat ei diskrimineerita seetõttu, et ta pole vaktsineeritud, aga samas ei satu ka kellegi elu ja tervis ohtu? Me ei saa jaguneda vaktsineeritute ja vaktsineerimata ühiskonnaks, kus kehtivad eraldi õigused ja reeglid," lõpetas Sikkut.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: