Helme: olulisim piirangutest väljumisel on vaktsineerimise edenemine

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Martin Helme Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

EKRE esimees Martin Helme ütles, et tema peab koroonapiirangutest väljumisel kõige tähtsamaks vaktsineerimise edenemist, sest see aitab alla suruda ka nakatumiskordajat R.

"Valitsus on ka vihjanud, et neil mõlgub mõttes plaan, et nad koolisüsteemi avavad regionaalselt erinevalt. Ma arvan, et kui nad sellega saavad hästi hakkama ja see ei tekita suurt segadust ja kaost, siis see on kindlasti hea mõte," ütles Helme.

Regionaalsete erisuste rakendamine või nende kaotamine ärilistelt piirangutelt võib aga Helme sõnul olla kontraproduktiivne. "Kui sa paned Tallinnas ja Ida-Virumaal spaad kinni, siis kõik lähevad Saaremaale, Haapsallu ja Tartusse ja siis läheb asi hoopis halvemaks," märkis Helme.

"Kõige olulisem kogu selle piirangute mahasaamise puhul on ikkagi küsimus sellest, kui kiiresti ja edeneb vaktsineerimine. See on tegelikult väljumise tegelik lahendus," rõhutas Helme.

Rääkides erinevate mõõdikute jälgimisest, mida piirangute leevendamisel silmas pidada, ütles Helme, et võtmetähtsusega on nakatumiskordaja.

"Teine tähtis number, mida vähe vaadatakse, aga mis on väga oluline ja muutub järjest olulisemaks, on see, kui palju on ühiskonnas inimesi, kellel on antikehad või, kes on viiruse suhtes immuunsed. Siin tuleb kokku liita inimesed, kes on läbi põdenud, keda on meil Eestis juba üle 100 000, ja inimesed, kes on vaktsiini saanud, neid on üle 200 000. Nende inimeste summa loob meile juba selle seltskonna, kes ise ei nakatu ja teisi ei nakata," lausus Helme.

"Kõik need teised numbrid tulevad nakatumiskordajast. Kui immuunseid inimesi on ühiskonnas iga päev rohkem, siis nakatumiskordaja tuleb sealt ka kergemini alla ja selle tagajärjel on haiglakoormus väiksem," ütles ta.

Samuti peab Helme oluliseks kontrolli piiridel. "Kõige halvem asi, mida tänane valitsus teinud on, on see, et nad ei ole tegelenud välismaalt sissetoodavate juhtumitega ja sinna on käinud juurde ebasiiras retoorika sellest, kuidas Eestis on nii kõrge nakatumine, et me oleme ohuks teistele, mitte teised ei ole ohuks meile. Aga tegelikult on seal kõige suurem oht, ikkagi uued tüved, mis kas ei allu vaktsiinidele või levivad väga kiiresti."

"Ükskõik kui kõrge meil see nakatumine siin on, siis kui me laseme piiride tagant sisse ukrainlasi või Aafrika või muid soojamaa reise, siis me tegelikult tassime sõelaga vett," lisas ta.

Nakatumiskordaja praegune seis 0,82-0,85, on Helme sõnul julgustav, aga see peaks ka sellisena püsima.

"Mis võib juhtuda, on see, et inimesed vaatavad, et R on alla ühe, et siis võib jälle eirata neid piiranguid või oma käitumismustrit muuta. Tegelikult ennem kui me otsused ära teeme, tuleks ikkagi need absoluutnumbrid ka olla saada. Sest kui meil baas on väga kõrge, siis see, kas ta on 0,9 või 1,1 tuleb väga suure baasi pealt ja selle jaoks, et ta läheks kõrgemaks, ei pea see R väga suur üldse olema ja selle alla minemine võtab omajagu kaua aega. Mõned nädalad tuleb veel rahulikult kannatlik olla," rääkis Helme veel.

Valitsus otsustas möödunud nädala teisipäeval pikendada praegu 11. aprillini kehtivaid koroonapiiranguid veel kahe nädala võrra, 25. aprillini.

Kahe nädala pärast vaadatakse aga uuesti olukorda kirjeldavaid andmeid ja jooksvalt käib piirangutest väljumiskava koostamine. Valitsus on öelnud, et kui olud võimaldavad, algab piirangute leevendamine tõenäoliselt haridusest.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: