Eesmärgita pensioniraha välja võtmist peavad eksperdid raiskamiseks

Foto: Siim Lõvi/ERR

Teisest pensionisambast soovib lahkuda iga viies pensionikoguja ehk peaaegu 153 000 inimest. Asjatundjad soovitavad väljavõetud raha investeerida väärtpaberitesse, kinnisvarasse või siis maksta tagasi ülikalleid laene. Kindla eesmärgita raha väljavõtmist peetakse pikalt kogutud raha raiskamiseks.

Isamaa erakonna poolt algatatud teise samba vabatahtlikuks muutmise tulemusel peaksid inimestest saama oma kogumispensioni peremehed. Raha väljavõtmine annab neile avaramad võimalused ise otsustada oma säästude kasutamise ja investeerimise üle. Kuid üllatuslikult finantsteadlikke väikeinvestoreid selline võimalus ei huvita, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kristi Saare on investeerimisega tegelenud 10 aastat. "Mina ise ei ole kindlasti raha teisest sambast välja võtmas ja võin ka öelda, et minu tuttavad, kes investeerivad, ei ole seda tegemas, sest et ise sama rahulikult passiivselt madalate tasudega investeerida on nagu päris keeruline," rääkis Saare.

Rahandusministeeriumi uuring näitas, et vaid 12 protsenti raha väljavõtjatest kavatseb seda investeerida.

Kuna investeerijaid on vähe, siis mida teeb rahaga suurem osa 150 tuhandest inimesest, kes on otsustanud oma pensionisäästud fondidest välja võtta?

"See on hea küsimus. Ma ise olen pannud kahte sellist suurt trendi tähele. Üks on inimesed, kes üritavad parandada oma elus olevat finantskatastroofi, nad on rahaasjadega hädas ja nad näevad sellest päästerõngast. Teine on selline usaldamatus süsteemi suhtes, et see raha on kuskil fondis, kuskil börsidel, see on keeruliselt hoomatav. Ma näen sellist rahatarkuse ja finantsteadlikkuse puudujääki, tundub kindlam, et see raha on minu käes ja minu kontol, et siis ma saan aru, kus kohas see on," kirjeldas Saare.

Iga pensionikogumisest loobuja võib ju öelda, et pole teiste asi, kuidas ta oma kogutud raha kasutab. Kuid rahandusministeeriumi uuring näitas, et paraku kulutab ligi pool inimestest kogutud säästu eeldatavalt lihtsalt ära.

"Paraku ikkagi viiendikul neist, kes plaanisid lahkuda, oli mureks see, et raha oli tarvis muude kulude katteks. Ja tegelikult umbes teine samapalju inimesi ei osanudki veel öelda, mida nad selle rahaga teeksid," rääkis rahandusministeeriumi nõunik Kertu Fedotov.

"Kui muidu teises sambas on keskmiselt kogutud kuskil 7000 eurot inimestel, siis lahkujate puhul see keskmine summa on kuskil 1500 euro võrra kõrgem. Selletõttu võib öelda, et pisut suuremate summadega lahkutakse. Need kellel on vähem kogutud, nemad pigem ei lahku ja vastupidi ka, et kellel on kogutud rohkem siis nemad ka ei ole pigem lahkujate hulgas," sõnas Fedotov.

Kommertspangad ja pensionifondid on samuti uurinud,  mida nende kliendid raha välja võttes teevad. SEB klientidest üks kolmandik kavatseb investeerida, teie kolmandik maksab ära vanad võlad ja viimane kolmandik kulutab selle ära.

"No mis neid ise investeerijaid puudutab, siis paljud kindlasti on mõelnud sellele, et soetada kinnisvara või siis teha kinnisvara soetamiseks esimene. Maad võib ikka osta, maad juurde ei teha enam, kodu energiasäästlikumaks ilmselt ka hea mõte, arvestades seda, et energia hinnad tõusevad. Kiirlaenude intressid on üsna kopsakad ja mida varem nendest vabaneda, seda parem," rääkis SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin.

"Teisest küljest jällegi pikajalise laenude, näiteks eluasemelaenude intressid on suhteliselt madalad praegu. Võibolla finantsilisest seisukohast oleks isegi mõistlikum seda raha edasi investeerida ja laenu mitte tagasi maksta. Aga inimlikust seisukohast on loomulikult võlg võõra oma," märkis Schamardin.

Laenude tagasimaksmisel peaks mõtlema intressi suurusele, ütleb majandusteadlane Tõnn Talpsepp. Pole ju mõtet maksta kaheprotsendilise intressiga eluasemelaenu tagasi pensionirahaga, mille tootlus on börsil 6-8 protsenti. Kes on väga suures rahahädas, need kasutavad pensioniks säästetud raha lihtsalt tule kustutamiseks. Ja peatselt nad on taas rahahädas.

"Eriti väiksema sissetuleku poole pealt on oma elamistingimuste ja kõige muu parandamine võib-olla rohkem päevakorral, aga nüüd on küsimus selles, et kui palju läheb sellest klassikalises mõttes investeeringuks ja kui palju kuludeks. Ma pigem kardan, et see läheb rohkem kuludeks ja siis teises küljest, millest me loobume. Loobume pikkadeks aastateks kogumise võimalustest, väga lihtsast, automatiseeritud, kus su eest on sisuliselt  kõik ära tehtud," sõnas Talpsepp.

Schamardini sõnul võtab inimene teisest sambast lahkudes endalt võimaluse teise samba sissemakseid saada. "See on 6 protsenti palgast, millest siis kaks kolmandikku paneb riik. Nii et sellest rahast loobudes, me oleme teinud umbkaudse arvutuse, et 10 aasta jooksul keskmise palga puhul jääb inimesel saamata suurusjärgus 10 000 eurot." 

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: