Uute korterite müügipakkumiste arv kasvas jõudsalt kuni käesoleva aasta alguseni, kuid praegu on tekkinud olukord, kus uusi kortereid enam nii palju juurde ei tule ning nõudlus ületab selgelt pakkumist. See tõstab ka hindu.

"Aastavahetuseni uute korterite pakkumine kasvas, kuid alates aasta algusest on see vähenenud. Ja kasvanud on üksnes nende pakkumiste hulk, mille valmimise tähtaeg on järgmisel aastal. /.../ Kui turul on märgata raha teenimise võimalusi, siis kindlasti leitakse sellele ka pakkumine ehk arendus ja ehitus jõuab millalgi kindlasti järele," rääkis statistikaameti juhtivanalüütik Märt Leesment "Aktuaalsele kaamerale".

Arendustegevus on juba aktiivne, sest järgmisel aastal valmivate korterite müügipakkumised on suurenenud kolm korda. SEB analüütiku Mihkel Nestori sõnul on kinnisvararalli tegemas praegu oma viimast spurti. Nimelt on laulva revolutsiooni ajal kõige arvukamalt sündinute põlvkonnad täna juba 33-aastased. Uut eluaset hakkab Eestis otsima järgmine, madala sündivusega, põlvkond.

"Kes meile tulevad kõige enam kodulaenu küsima, on napilt alla 30-aastane noor pere. Ja lihtsalt 1990. aastate alguses Eestis sündivus langes dramaatliselt sisuliselt poole võrra, umbes 13 000 last oli 1990. alguse põlvkondades. Ja see tähendab seda, et peaaegu poole võrra vähem on vaja kortereid nendele noortele peredele. Ja kui pole noori peresid turul, ei ole ka vanadel oma kinnisvara kellelegi müüa," selgitas Nestor.

Tema hinnagul pidanuks juba praegu olema nõudlus väiksem, kuid seda lükkas edasi tarbimist vähendanud koroonapandeemia, mis tõi turule vaba raha, mida on võimalik kinnisvarasse paigutada.

"Kui pensioni teise samba raha on turule jõudnud, siis tehakse sellest palju tehinguid, võib-olla ka järgmise aasta alguses. Aga 2022. aasta lõpp võib-olla ja sealt edasi küll eeldaks, et turg hakkab selgelt rahunema," rääkis Nestor.

Tänavune kaheksaprotsendiline kinnisavara hinnakasv langeb taas võrreldavale tasemele palgakasvuga, milleks SEB ennustab järgmisel aastal viis protsenti.

Rahvastikuteadlane Allan Puur ütles, et tõepoolest on praegu Eestis täisealiseks saanud kõige väiksema sündivusega põlvkonnad ja nende mõju majandusele on käes.

"Osaliselt käes, osaliselt tulevad. Selles mõttes, et tööandjad on rääkinud peaaegu kümme aastat sellest, et tööealisi jääb iga aastaga vähemaks. Õnneks on seda kompenseerinud see, et Eestis on nullindate algusest tööhõive kõvasti tõusnud tänu sellele, et pensioniga tõuseb, aga ka tänu selle, et majandusel on läinud küllaltki paljudel aastatel üsna hästi," selgitas Puur.