Diislikütuse aktsiisitõus viiks tankimise taas lõunanaabrite juurde

Foto: Siim Lõvi /ERR

Valitsus on võtnud sihiks lõpetada järgmise aasta maikuust ajutisena mõeldud diislikütuse aktsiisilangetus. Logistika- ja transpordiettevõtjad hoiatavad, et see viib tankimise taas lõunanaabrite juurde ning kokkuvõttes kannab riik sellest suuremat kahju. Otsus peaks sündima aprillikuu jooksul.

Eelmisel kevadel, kui koroonaepideemia majanduse seiskas ja ettevõtted üleöö raskustega silmitsi seisma pani, otsustas valitsus langetada diislikütuse aktsiisi ajutiselt kaheks aastaks 0,372 euroni liitri kohta ehk 12 sendi võrra. Järgmise aasta maikuust peaks see taas 0,493 euroni kerkima, kuigi majanduskriis on koroonaviiruse mõjul veninud pikemaks kui alul osati prognoosida.

Ühest küljest vähenevad odavama aktsiisi mõjul laekumised riigieelarvesse, aastaseks kaotuseks on rahandusministeerium arvutanud umbes 50 miljonit eurot aktsiisitulude alalaekumist. Teisest küljest aga viib kallim aktsiis diislikütuse ostmise taas piiri taha - diislikütus on sel juhul odavam nii Lätis kui Venemaal, mida eeskätt suurtarbijad, nagu transpordi- ja logistikaettevõtted, varmalt ära on valmis kasutama. Teenuse marginaalid on üliväikesed, mistõttu võetakse kütust sealt, kust paremini ära tasub.

"Vedaja otsib alati odavamat kütust, sest see on tema püsikulu, sellest sõltub tema teenistus iga kilomeetri eest, mida ta läbima peab. Mida odavamalt ta saab seda teha, mida väiksemate kuludega, seda tulemuslikum on tema tegevus," ütleb DSV Estonia juhatuse esimees Alvar Tõruke. "See hinnaerinevus aktsiisitõusul võib olla üle 20 sendi liitril kohta, mis teeb sisuliselt 200 eurot vahet kuni tuhandeliitrise tankimise puhul. See on märgatav - sellega võid rahulikult sõita Lätist Tallinnasse ja tagasi veel, justkui ilma rahata, selline on hinnavahe."

Ta lisab, et enne aktsiisilangetust osteti suurem osa nende ettevõttele allhanget tegevate veokite tarbitavast kütusest kas Lätist või Leedust.

"Tankimised Eestist olid väga-väga väikeses mahus," kinnitab Tõruke. "Eestist pärit kütusega teenindati tegelikult peamiselt Skandinaavia suundi ja ka kohalikku jaotusvedu."

Nüüd, kui diislikütuse hind Lätiga võrdlust kannatab, enam spetsiaalselt Lätti tankima ei sõidet, ent see taastub kohe, kui aktsiisi hind tõuseb.

"Kui ühel pool piiri maksab kütus niivõrd palju vähem kui teisel pool piiri, on see täiesti loomulik ja äriliselt terve mõtlemine. Selline piiriülene kaubandus tekib kohe kui hinnaerinevused on suured. Ja siin me ei saa ennast vaadata eraldiseisvana," ütleb Tõruke.

Logistika ja ekspedeerimise assotsiatsiooni (ELEA) nõukokku kuuluv Rainer Rohtla, kes juhib logistika- ja transpordiettevõtet Via 3L, ütleb samuti, et kui aktsiis taas tõuseb, kolib tankimine taas Lätti, ja kiiremini kui eelmisel korral.

"2016. aastal algas aktsiisitõus ja 2016-2019 ehk nelja aasta jooksul liikus Eestist välja umbes 300 miljonit liitrit kütust, mida Eesti veofirmad tankisid mujal, sellest kaks kolmandikku kahel viimasel aastal ehk 2018-2019. Protsentuaalselt on see kuskil 20 protsenti," ütleb Rohtla.

"2021. aastal me ennustame, et kusagil 144 miljionit liitrit võiks tankida Eesti veoettevõtted Eestis rohkem kui 2019. aastal," lisab Rohtla, öeldes, et see moodustab umbes poole kogu tankimismahust.

Kütus moodustab transporditeenuse hinnast tema sõnul umbes kolmandiku.

"Kui aastal 2015 tankis Eestis 51 protsenti veoettevõtetest selle kilometraaži kohta, mida läbiti, siis 2018 ainult 28 protsenti ehk peaaegu poole vähem ja see pool ongi tegelikult see, mida plaanitakse tagasi tuua veoettevõtete poolt ja mida aktsiisilangetus aitab tagasi tuua," selgitab Rohtla.

Logistika- ja transpordiettevõtjad koos õliliiduga on teinud valitsusele ka ettepaneku diisliaktsiisi tõstmise plaan üle vaadata, kuid siiani pole neid jutule võetud.

Rahandusministeerium möönab, et raha laekus aktsiisilangetuse tõttu eelarvesse küll vähem, kuid selle sotsiaal-majanduslikud mõjud olid laiemad ning ka neid tuleb aktsiisi tõstmisel arvesse võtta.

"Kogused on kasvanud, ettevõtetele on olukord oluliselt soodsam, sest sisendkulu paljudes ettevõtlusvaldkondades on vähenenud. Majandusele tervikuna on otsus olnud positiivne, eelarvele tervikuna siiski negatiivne," ütleb rahandusministeeriumi rahandustalituse juhataja Kadri Klaos.

Ta toob esile, et ehkki aktsiisimäära langetati 25 protsenti, siis diislikütust samavõrra rohkem ostma ei hakatud.

"Diislikütuse deklareeritud kogused on kasvanud 11 protsenti, see tuli peamiselt piirikaubandusest," ütleb Klaos.

Samas möönab ta, et piirid läksid mullu kevadel ka kinni, mistap on mõjureid selles protsessis ja tulemuses, mida arvesse võtta, rohkem.

Klaos tõdeb, et mõju majandusele on laiem ka kaudsete maksudena, mida madalama aktsiisi korral enam laekub.

"Aktsiisimäära tagasitõstmisel suuresti taastub olukord, mis oli 2019. aastal, sest aktsiiside erinevused riikide vahel taastuvad suures plaanis," ütleb ta.

Klaose teada ei Läti ega Leedu kütuse aktsiisitõusu kavandamas pole, seega torkaks Eesti oma naabrite seast kõrgema aktsiisimääraga taas esile.

Rahandusministeerium on koostamas põhjalikku mõjuanalüüsi, mis valmib aga alles sügisese lisaeelarve koostamise ajaks.

Logistika- ja transpordiettevõtjad koos õliliiduga on teinud valitsusele ka ettepaneku diisliaktsiisi tõstmise plaan üle vaadata, kuid siiani pole neid jutule võetud. Põhimõtteline otsus, kas aktsiis tagasi tõsta, langetatakse valitsuses aprillis.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: