"Riigi ees on oluline küsimus - kuidas üldse kogu transpordisüsteemi, sealhulgas ka teedevõrku tulevikus rahastada. On selge, et praegune rahastusmudel, mis peamiselt baseerub kütuseaktsiisil, ei ole pikas perspektiivis enam jätkusuutlik," rääkis Tallinna Tehnikaülikooli logistikainstituudi transpordi planeerimise professor Antov neljapäeval Vikerraadio saates "Uudis +".

Professor selgitas, et teedehoiu ja -ehituse sidumine kütuseaktsiisiga ei pruugi pikemaaegselt töötada, kuna kasutusse võetakse üha rohkem hübriid- ja elektriautosid, mille tõttu fossiilkütuste tarbimine hakkab vähenema.

"Ma tahan rõhutada, et tegelikult tuleks algatada diskussioon selle üle, milline [teede] rahastamise tulevikumudel üldse saab olema - on see siis kas kütuseaktsiisi otsene sidumine või kütuseaktsiisi tõstmine," ütles Antov.

Tema sõnul on Eesti kütuseaktsiis Euroopa võrdluses üks väiksemaid, millest madalam on see veel ainult Lätis ja Leedus ning mõnel teisel Ida-Euroopa riigil. "Aga kui võrrelda näiteks Lääne-Euroopaga, siis Eesti kütuseaktsiis ei ole kõrge," tõdes Antov.

Rääkides automaksust, tõi Antov esile, et Eesti on Euroopas pea ainuke riik, mis mitte mingil kujul auto omamist ega omandamist ei maksusta. "Eesti on täna Euroopa Liidus vist ainukene riik, millel ei ole ei auto soetamise aktsiisi ega tegelikult ka kasutuse maksu mitte mingil kujul. Need on erinevates riikides erineva nime all - mõned riigid räägivad rohkem auto soetamise aktsiisist, kus maks on ühel või teisel kujul seotud näiteks keskkonnaeesmärkidega ja sama lugu võib olla ka aastamaksuga," ütles professor.

"Ma ei taha öelda, et automaks kohe tuleb ja kindlasti ei ole see enamuse inimeste jaoks üldse populaarne uudis. Aga ma ei näe ka väga palju muid variante, mis tegelikult võiks pikas perspektiivis transpordisüsteemi ja eriti teedevõrgu olukorda lahendada, kui me mingit taolist lahendust mõtlema ei hakka," tõdes Antov.

Lisaks saaks automaksu siduda ka keskkonna ja ohutuse eesmärkidega, ütles Antov: "Kui leitakse, et taoline süsteem on vajalik, siis see tegelikult ei seondu ju mitte ainult teedevõrgu olukorraga ja teekatete seisundiga, aga rohelise mõttelaadi arenemisega tervikuna, kus me räägimegi sellest, et tulevikus autod saastaksid vähem ja oleksid turvalisemad. Ma näen, et võimalikul maksul oleks ka muu resultaat kui ainult puhtalt rahakorjamise mõte. Teedevõrgu arendamise [rahastamine], võiks minu meelest olla esmane lahendus, aga näiteks tulevikus ka see, et meie autod oleksid natukene puhtamad, mõjutaks keskkonda vähem, mis on ju ka tegelikult Eesti strateegiline eesmärk."

Valitsuses neljapäeval heaks kiidetud riigieelarve strateegias vähendatakse järgnevateks aastateks nii maanteede ehituseks ja hoolduseks mõeldud raha.

Saates sõna saanud transpordiameti peadirektor Kaido Padar rääkis, et tema juhitud amet haldab 16 600 kilomeetrit riigiteid, kuid lisaks on omavalitsuste hallata umbes 25 000 kilomeetrit teid. "Kui Eesti riik saaks iga aasta oma teevõrku investeerida umbes 170-200 miljoni vahel, siis meie teed oleks väga heas seisus," ütles Padar.

Antovi osundatud Teede Tehnokeskus analüüsi kohaselt jõuab teedevõrgu arendusvõlg 2030. aastaks 2,1 miljardi euroni ja teede remondivõlg on juba praegu üle 700 miljoni, kusjuures need numbrid ei puuduta kohalikke teid, mis on veel viletsamas seisus.