Immunoloog: peame tõenäoliselt ümber tegema vaktsineerimiskavad

Foto: ERR

Pärast seda, kui Euroopa ravimiameti kõrge ametnik ütles, et seos AstraZeneca vaktsiini ja tromboosi vahel on olemas, tuleb ka Eestil tõenäoliselt üle vaadata oma vaktsineerimiskavad, ütles "Ringvaates" Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) allergoloog-immunoloog Krista Ress.

Euroopa ravimiameti (EMA) vaktsiinijuht Marco Cavaleri ütles teisipäeval Itaalia meediale, et tromboosijuhtumite seos AstraZeneca vaktsiiniga on selge. EMA pole samas ametlikult seda kinnitanud.

Ressi sõnul peab sellest lähtuvalt ka Eestis tegema inimestele ohutud otsused ja tõenäoliselt ümber tegema vaktsineerimisekavasid.

"Leiti väga väikeste trombooside arvu ja trombotsüütide juhtumite korral, et seal võib põhjuseks olla üks autoimmuunne protsess. See protsess ongi see, mis võib neil inimestel väga raskelt kulgeda ja põhjustada kurva lõpu. Kuivõrd seda on leitud väga harva ja seostatud ainult AstraZeneca vaktsiiniga, siis peab tõenäoliselt tegema mingisugused korrektiivid," lausus Ress.

Statistiliselt on tromboosijuhtumeid ühel kuni neljal inimesel miljonist AstraZenecaga vaktsineeritust, ütles Ress.

Ennetamiseks praegu teadmised puuduvad. "Me ei tea riskifaktoreid; me ei tea, miks ühe või teise inimesega see juhtub. Kuna me ei tea, mis selle tekitab, selle vallandab, miks eelsoodumus inimesel on, siis me ei saa seda ka ennetada. Sellised juhtumid võivad juhtuda nii (COVID-19) haiguse enda korral kui vaktsiini korral," lausus Ress.

Tromboosijuhtumid võivad tema sõnul ilmneda neljandast kuni 20. päevani peale vaktsineerimist.

Ressi sõnul peaks inimeses murelikkust tekitama peale vaktsineerimist see, kui tekib palavik, mis püsib üle kolme päeva; kui tekib tugev peavalu, võib-olla ähmane nägemine; kui tekib õhupuudus, pidev kestev kõhuvalu või tekivad keha peale sinikad või punakad-lillakad täpikesed või verevillid. "Või muutub mõni jäse jahedaks või muudab teise jäsemega võrreldes selgelt värvust. Siis peaks pöörduma perearsti juurde tagasi," rääkis Ress.

Ressi sõnul saab sümptomite ilmnemise puhul inimest aidata. "Praegu meil on teada sekkumise muster, mida teha diagnoosimiseks, millist ravi kasutada, meil on olemas vahendid selle kontrollimiseks," lausus ta.

Juba korra vaktsineeritud ei peaks teist süsti kartma

Ressi sõnul ei tasu karta inimestel, kes on esimese vaktsiinisüsti AstraZeneca vaktsiiniga juba saanud ning kindlasti peaks minema ka teist süsti saama.

"Kui inimene esimese doosi järgselt ei saanud rasket reaktsiooni, siis on väga väike tõenäosus, et teise doosiga see juhtub," lausus Ress, kelle sõnul väheneb raske reaktsiooni tõenäosus teise süsti korral kordi ja kordi.

Ressi sõnul on tromboosijuhtumeid esinenud seni peamiselt alla 60-aastastel ja rohkem naisterahvastel.

Ka riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitas teisipäeval juba alustatud AstraZeneca vaktsiinikuurid kindlasti kokkulepitud ajal 2. doosiga lõpuni teha. Kuni uute andmete laekumiseni soovitab komisjon jätkuvalt alustada uusi AstraZenecaga vaktsineerimisi üle 60-aastastel inimestel.

Toimetaja: Marko Tooming

Allikas: "Ringvaade", intervjueeris Marko Reikop

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: