Keskkonnakaitsja Eleri Lopp-Valdma ootab riigilt selgemat juhtimist

Foto: ERR

Isegi kõikehõlmav koroona pole suutnud varjutada paljude muret keskkonna pärast. Olgu RMK raied, suured taristuprojektid või huntide õigused, paljudes protestiaktsioonides torkab silma üks aktivist – Eleri Lopp-Valdma.

Arvestades paljudes aktsioonides ja millise kirega naine viimasel ajal kaasa lööb, võrreldakse teda Eesti keskkonnakaitse Jeanne d'Arc'iga, kes juhib isikliku eeskujuga võitlust suurte hävitamiste vastu.

Lopp-Valdma armastas alati looduses aega veeta, kuid naine, kes on proovinud nii ajakirjaniku kui suhtekorraldaja ametit, tegi kaheksa aastat tagasi kannapöörde ja hakkas senise hobiga ka elatist teenima. Kolme lapse ema peamine sissetulekuallikas oli enne koroonat loodusturism, kus ta vedas peamiselt välismaalasi mööda Eesti metsi ja rabasid.

"Sakslased ja inglased tulevad siia vaatama seda loodust, mida neil endal enam oma riigis ei ole. Ja see pakub neile huvi," ütles Lopp-Valdma.

Üks suurematest kirgedest looduses on Lopp-Valdma jaoks hundid. Ta jälgib ja jäädvustab kriimsilmasid nii rajakaamerate kui ka klassikalise fotoaparaadiga, peamiselt just kodukandi Kose metsades, mida tunneb nagu oma viit sõrme.

"Lihtsalt hundid meeldivad. See on ka loodusfotograafina selline kättesaamatu kuidagi ja see pakub pinget. Kes on hundi silma vaadanud... See hetk jääb meelde, kauaks," lausus Lopp-Valdma.

Kaugeltki kõik, näiteks paljud lambakasvatajad, ei jaga aga seda vaimustust ja igal aastal väljastatakse jahimeestele hundilaskmise kvoot. Seni suurima avaliku tähelepanu pälvis Kose naine sellega, et tema MTÜ Suurkiskjad andis eelmise aasta lõpus keskkonnaameti kohtusse. Hundiõiguslase sõnul suurendas riik jahilubade arvu varasemaga võrreldes ligi kaks korda 140-ni põhjendamatult ja ilma teadusliku aluseta. Kuigi vaidlus pole veel lõpuni vaieldud ja on otsaga hetkel kohtus, siis esmast õiguskaitset hundid ei saanud ja see kvoot hunte lasti juba maha.

"See tekitab sellist jõuetuse tunnet iga aasta. Kui sa vaatad kui palju neid hunte kütitakse, siis sa ootad jälle, et millal see jumala eest läbi saab, et saab nüüd rahulikult olla," ütles Lopp-Valdma.

"Hundi soodsat seisundit ei ole Eestis piisavalt uuritud. Ja et need küttimismahud, mis määrati, on liiga kergekäeliselt antud. On vaja teaduslikku uuringut. Ehk siis me ei saa määrata poole populatsiooni küttimist, kui pole aluseid," lisas ta.

Lopp-Valdma teine rindejoon on metsandus. Nii nagu pea igas Eesti nurgas peetakse praegu võitlusi, et kohalike soove lageraie osas arvestataks, on ka Lopp-Valdma üks vedur sarnases väänamises oma kodukohas.

"See probleem on nii suureks läinud ja peaaegu igasse Eesti nurka jõudnud, sest kohalikke inimesi on eiratud. Ja raietega on jõutud juba nii lähedale inimestele, et see riivab neid. Nad tunnevad, et nad tahavad selle eest seista," sõnas Lopp-Valdma.

Päästame Eesti Metsad koordinaator Liina Steinberg ütles, et tutvus Lopp-Valdmaga veidi enam kui aasta aega tagasi, kui Lopp-Valdma Facebooki kaudu kutsus inimesi üles tulema sealsele metsanduskoosolekule, mis oli kohalike inimeste ja RMK esindajate vahel.

"Sinna ma läksin, siis ma tutvusin temaga ja ta jättis mulle väga sügava mulje. Ta on viisakas, tasakaalukas, aga samas hästi sihikindel ja järjepidev. Ta on mulle hästi suureks inspiratsiooniks olnud ja ta oli mulle alguses ka suureks abiks nii praktilistes küsimustes kui ka üldiselt selles teemas," ütles Steinberg.

Eestimaa Looduse Fondi metsaprogrammi ekspert Liis Keerberg nimetas Lopp-Valdmat ametnike õudusunenäoks. "Tuleb inimene, kes tahab astuda omavalitsusega dialoogi ja tahab, et talle vastatakse kui võrdsele. Need huvirühmad on päris mõjuvõimsad. Ja selles mõttes see konflikt tulebki ju sellest, et ega selliseid järeleandmisi ju keegi siin nii-öelda vabatahtlikult teha ei taha," rääkis Keerberg.

Vahetult enne seda intervjuud tuli Lopp-Valdma koosolekult rahandusministeeriumist, kus ta oli üks keskkonnateemaliste ühisettepanekute esindaja Kose üldplaneeringu arutelul. Ta on viinud ennast kurssi tohutu hulga seaduste ja planeeringutega, käinud ministrite jutul, kirjutanud petitsioone ning salvestanud videosid, aga kokkuvõttes on tal tunne nagu jookseks peaga vastu seina. Ta ootab riigilt selgemat juhtimist.

"RMK on pandud nagu tanki seda asja lahendama. Aga oleks vaja sellist ühiskondlikku kokkulepet ja riigijuhtide suuniseid, kuidas seda olukorda lahendada," märkis Lopp-Valdma.

Pilt jutustab rohkem kui tuhat sõna, seetõttu – kui ta võttis ette järjekordse peatüki – tegi Lopp-Valdma muljetavaldava video Tallinn-Tartu neljarealise maantee ehitusest. Kui uuel uhkel trassil sõita, ei taipa enamik, millise mõju tekitas see siinse metsa taga.

Nimelt avati Tallinna-Tartu maantee rajamiseks mitmeid uusi kaevandusi. "Soovin teile näidata, mida tähendab üks 12-kilomeetrine 2+2 maantee ehitus lähedal asuvale loodusele."

"Kohalikud said kindlasti endale palju karjääre oma elukeskkonda, loodusesse juurde. Ta lihtsalt on hea näide sellest, et kui kellelgi on huvi minna vaatama, siis keerata ära Tallinn-Tartu maantee pealt ja sõita natuke seal ümbritsevates alades ringi ja näha, kuidas see on mõjunud. Seal on mitmeid uusi karjääre avatud. Me võiksime ka sellest rääkida, et mis hinnaga tuleb see heaolu. Et me saame kaks minutit kiiremini Tartusse. See tuleb ikkagi ju looduse arvelt. See on mõttekoht, milline riik välja nägema hakkab pärast Rail Balticut, kui see peaks tulema," sõnas ta. 

Kindlasti ei ole 36-aastane kolme lapse ema ainus ega isegi kõige tuntum looduskaitsja Eestis, aga aatekaaslaste sõnul paistab ta silma pühendumuse, visaduse aga ka tagasihoidlikkusega, mis tekitabki paralleeli Jeanne d'Arciga, kes innustas paljusid näiliselt lootusetus olukorras silmitsi ülekaaluka vastasega.

"Minu arvates see nii-öelda kodanikuaktiivne looduskaitse on järjest hoogustumas, võrreldes näiteks viie aastase tagusega. Aga paraku elanikud ise teevad seda vabatahtlikult. Ja samamoodi nagu me muretseme hügieeni eest, peaksime me muretsema ka keskkonna eest," sõnas ta.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: