Riigikontrolör saatis Kiigele kriitilise kirja vaktsineerimise korralduse ja juhtimise kohta

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Janar Holm Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Riigikontrolör Janar Holm saatis tervise- ja tööminister Tanel Kiigele kirja, kus tõi välja rea kriitilisi kommentaare vaktsineerimise senise korralduse kohta ja esitas küsimusi selle edasise arengu kohta, näiteks mis puudutab koolinoorte ja laste vaktsineerimist.

Holm esitas kommentaare ja küsimusi kuue teema kohta, mille läbiv joon oli küsimused vaktsineerimise otsustamise ja vastutuse selge skeemi ning osapoolte ülesannete kohta ehk kes otsustab ja millisel õiguslikul alusel. Pluss vaktsineerimise tuleviku vaade ehk millisel viisil on kavandatud vaktsineerimise pikaajaline korraldus pärast nn esimest ringi alates sügisest või järgmisest aastast? ERR.ee teeb kokkuvõtte Holmi kirjast, selle täistekst on lisatud loole.

1. Vaktsineerimise plaan

Vaktsineerimise ametlikul koduleheküljel on kättesaadav COVID-19 vastu vaktsineerimise plaan, kuid see on aegunud. Dokument sisaldab ka pigem vaktsineerimise põhimõtteid, mitte selget tegevusplaani.

Sotsiaalministeeriumi kantsleri 19. novembri 2020. käskkirjaga peab aga vaktsineerimise plaan sisaldama ka operatiivse vaktsineerimisega hõlmatuse jälgimise seiresüsteemi arendamist ning revaktsineerimise korraldamise kavandamist. Vaktsineerimise plaanis, mille tiitellehel on daatum 19. jaanuar 2021, aga nimetatud probleemidega seotud tegevusi toodud ei ole.

2. Vaktsineerimise juhtimine

Sotsiaalministeeriumi kantsleri 19. novembri 2020 käskkirjaga on vaktsineerimise korralduse juhtimiseks moodustatud juhtrühm, mille juht on sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja. COVID-19 vastu vaktsineerimise plaanis on nimetatud juhtrühm loetud keskseks vaktsineerimise korraldajaks. Sellest järeldab riigikontrolör, et Eesti vaktsineerimisprotsessi juhiks on sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja.

Kuid käskkirja lugedes ja praktiliste probleemide lahendamist jälgides tekib hulk küsimusi: näiteks millised on teiste kaasatud asutuste ülesanded? Viidatud käskkirjas on need toodud osaliselt. Näiteks ei ole seal toodud vaktsineerimise korralduses aktiivselt osaleva haigekassa rolli ega ülesandeid. Mõistlik oleks esitada selge juhtimise ja vastutuse mudel vaktsineerimise plaanis, leiab riigikontrolör.

3. Vaktsineerimiskohad

Vaktsineerimise plaanis on toodud vaktsineerimiskohad, kuid ei ole käsitletud juhtumeid, kus inimesel puudub võimalus vaktsineerimiskohta minna, olgu seda siis liikumisprobleemide või haiguse tõttu. Sellises olukorras inimeste mure lahendaks võimalus ka koduseks või kodulähedaseks vaktsineerimiseks.

Näiteks perearstikeskustest või vaktsineerimiskeskustest kaugele jäävates piirkondades oleks Holmi sõnul võimalik vaktsineerimisega hõlmata kohale sõitva mobiilse vaktsineerimispunkti abil küla küla kaupa, selle asemel et lasta inimestel ükshaaval hankida transporti ja vajaduse korral otsida toetavat saatjat.

Hulk riskirühmadesse kuuluvaid inimesi oleks valmis vaktsineerima ka perearsti juures või muus vaktsineerimiskohas, kuid vajaks transporti vaktsineerimiskohta. Riskirühma kuulujad on probleemina välja toonud, et kardavad ühistransporti kasutades suurendada oma haigestumisriski.

4. Vaktsineerimise üldine ajakava

Holmi sõnul on riigikontrolli poole pöördutud arusaamatuse tõttu, kuidas moodustuvad vaktsineerimise järjekorrad. Arusaamatust on tekitanud nende inimeste vaktsineerimine, kes ei kuulu riskirühmadesse, ei ole eesliinitöötajad ega elutähtsate teenuste osutajad, samas kui paljud riskirühmade esindajad, kes soovivad ennast vaktsineerida, ei ole seda saanud.

"On asjakohane ja arusaadav, et jääkdoosid ning vaktsineerimisele mitteilmunute vaktsiinid antakse kaotsimineku vältimiseks teistele, kes hädasti vaktsiini vajavad. On enesestmõistetav, et kasutatud vaktsiin on parem kui seisev vaktsiin. Samas on oluline, et vaktsineerimise korraldamine oleks arusaadav ning õiglane."

Riigikontrolli poole pöördunud inimestele on jäänud segaseks, kes on see isik või need isikud või kogum/komisjon/asutus, kes operatiivselt otsustab selle üle, milliste vanuserühmade / tegevusalade esindajate vaktsineerimine mingil ajaperioodil parasjagu käib, kes nihutab vanuserühmade piire ja kes määrab eesliini tegevusalade lisamise nimekirja või sealt väljaarvamise.

COVID-19 vastu vaktsineerimise plaani kohaselt tuli 2021. aasta veebruaris täpsustada suurema nakkusriskiga eesliinitöötajate nimekirja ja vaktsineerimise kava. Kuna vaktsineerimise plaani ei ole uuendatud, ei ole seda nimekirja ja ajakava lisatud. See nimekiri tuleks aga lisada vaktsineerimise uuendatud plaani, et oleks teada, kes sellesse sihtrühma kuuluvad ning millises ajavahemikus nende vaktsineerimine toimub. Sama puudutab elutähtsate teenuste osutajaid.

23. veebruaril 2021 kinnitatud tegevusprogrammis on valitsus sedastanud, et võimaldab alates maikuust kõigile soovijatele tasuta ja kodulähedast vaktsineerimist COVID-19 vastu. Vaktsineerimise plaan näeb ette, et üldvaktsineerimist alustatakse mais ning oktoobri lõpus saavutatakse vähemalt 50 protsendi hõlmatus täiskasvanud rahvastikus. Peaminister on öelnud, et suve lõpuks on kavas vaktsineerida 70 protsenti inimestest. 4. märtsil otsustas valitsuskabinet, et sotsiaalministeeriumil tuleb esitada 2021. aasta märtsis esimesel võimalusel valitsuskabineti nõupidamisele üldrahvastiku vaktsineerimise kava. 7. aprilli seisuga seda kava esitatud ei ole.

5. Andmevahetuse korraldamine

18. märtsil esitas valitsus riigikogule eelnõu, mis annab õigusliku aluse tagada terviseameti ülesannete täitmiseks vajalik andmevahetus riiklike registrite vahel. Holm soovib teada, kas andmevahetuseks on tehniline valmidus kohe pärast seaduse vastuvõtmist?

Perearstid on välja toonud, et neil ei ole olnud infot, kas nende nimistusse kuuluv inimene on juba mujal näiteks eesliinitöötajana vaktsineeritud. Riigikontrolör küsib, kas perearstidele on tehtud kättesaadavaks info kõigi tema nimistusse kuuluvate isikute vaktsineerituse kohta ja kui ei ole, siis miks ja millal seda tehakse?

Märtsi lõpust kavandas sotsiaalministeerium eraldada perearstidele vaktsiini, arvestades nimistu riskirühma suurust. Holm küsib, kas riigil on ka keskne ülevaade, kui suure hulga moodustavad iga perearsti nimistus selliste seisundite ja haigustega inimesed, kes kuuluvad ekspertkomisjoni hinnangu järgi riskirühma, et perearstidele dooside eraldamisel oleks võimalik seda arvestada lisaks vanusele?

6. Vaktsineerimise pikaajaline plaan

Üks juba praegu perspektiivis ettenähtav ja kavandamist vajav osa on näiteks koolinoorte ja laste vaktsineerimine, kui näiteks sügiseks on kogunenud piisav hulk infot vaktsiini efektiivsuse kohta selles earühmas. Siingi on võimalik juba praegu osapooltega läbi arutada, kuidas vaktsineerimist kõige paremini saaks korraldada – kas kooliti korraga, mis oleks ilmselt kohapeal korraldatav, või perearstinimistute põhjal.

Holm küsib, millisel viisil on kavandatud COVID-19-vastase vaktsineerimise pikaajaline korraldus pärast vaktsineerimise nn esimest ringi alates sügisest või järgmisest aastast?

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: