Rait Maruste: EKRE võitlus kommunistlik-ortodoksse Ida-Euroopa eest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rait Maruste
Rait Maruste Autor/allikas: ERR

Kaasaegses Euroopa demokraatias, kus inimesi peetakse võrdseteks ja koheldakse võrdsetena, referendumiga vähemuste õiguste ja vabaduste üle ei otsustata, sest see on põhimõtteliselt vale ja ette diskrimineeriv, kirjutab Rait Maruste.

EKRE esimees Martin Helme arvas hiljutises raadiointervjuus, et Ida-Euroopa väärtusruum on teistsugune kui mujal Euroopas ning seepärast seisab ta abielureferendumi eest.

Ida-Euroopa on sotsiaalse väärtusruumina Nõukogude Liidu poolt pealesurutud kommunistliku-sotsialistliku ideoloogia sünnitis, mida on Ida-Euroopa rahvastele viimase 75 aasta jooksul vägivaldselt peale surutud. Veel sajand tagasi idaeurooplust Helme mõistes ei tuntud. Sügavalt katoliiklik Poola on siinkohal ehk erandiks.

Väitega võttis Helme omaks kommunistliku ja nõukogudeaegse ning praeguse Venemaa ideoloogia ja väärtusruumi kui isikliku ja EKRE ideaali (väärtuse) ning on valmis selle nimel võitlema, ka oma rahvaga. Võib küsida miks tema ja tema juhitud erakond seda teeb ?

Vähe sellest, referendumiga on nõus ka terve koalitsioon ehk siis nii Keskerakond kui ka Isamaa. Seega jagavad ka nemad arusaama, et see hilismineviku kommunislik-ortodoksne mentaliteet ja elukorraldus väärib toetamist.

Niisuguse valiku ja poliitikaga teevad nad suurt heameelt mitte ainult vanameelsetele, vaid ka Venemaale, mis nutab siiani taga Nõukogude Liidu ja selle ideoloogiliste aluste lagunemist. Keskerakonda võib tema elektoraati arvestades ehk kuidagi mõista, aga miks Isamaa seda teed läheb, on sügavalt arusaamatu.

Teaduslike uuringute põhjal on LGBT-inimeste osakaal inimpopulatsioonis neli-viis protsenti. Teaduses ei ole üheselt domineerivat arusaama homoseksuaalsuse põhjustest, kuid enam-vähem üksmeelel ollakse selles, et see on segu inimese geneetikast, hormonaalsüsteemist ja keskkonna mõjust.

Geneetikat tundvad inimesed teavad, et inimeste sugu määravates X ja Y kromosoomides on umbes nelja-kuue protsendiline hall ehk ülemineku ala, kus inimese sugu ei ole selgelt määratletav.

Teadus ei pea homoseksuaalsust valituks. See on valdavalt bioloogiliselt determineeritud olek, inimese üldise seksuaalsuse looduslik variatiivsus, mida võib täheldada ka muus loomariigis. Midagi sarnast punapäisuse ja vasakukäelisusega. Ka need on sünnipärased.

Küsimus EKRE-le: millal on plaanis nende vähemustega võitlema asuda, sest ka need inimesed ei ole "normaalsuse" raamidesse paigutatavad? Õndsal nõukogude ajal vasaku käega koolis kirjutada ei tohtinud.

Kellele on referendum kasulik?

Referendumi toimumine on koalitsiooni poolt maha hüütud, kuid me veel ei tea, mida ja kuidas küsitakse. See aga on (puhtalt vormiliselt) äärmiselt oluline nii sisus kui ka vormis. Enne, kui ei ole riigikogu juhatusele otsuse/eelnõu teksti üle antud, pole asjakohane selle juriidilistest nüansside ja tagajärgede üle sügavuti arutleda.

Kuid enne vormi juurde jõudmist väärib küsida, mis siis ikkagi toimub ? Miks seda tehakse ja kellele on see kasulik ?

Referendum ehk rahvahääletus on mõeldud mitte ainult meil Eestis, vaid kogu demokraatlikus ja õigusriiklikus maailmas kõige olulisemate rahva ja riigi poliitiliste otsuste tegemiseks. Kas see kavandatav rahvahääletus on tõesti Eesti kõige olulisem ja tähtsam küsimus?

Meil on kümnete viisi kordades kaalukamaid probleeme (sh väärtuselisi), alustades enamat kui 700 000 inimest mõjutavast pensionireformist, energeetikast jne jne.

Kavandatava rahvahääletuse sisuks on, et kas rahvas ehk enamus annab või ei anna neil oleva õiguse (õiguse abielluda) ka vähemusele (LGBT-inimestele). Seega otsustab enamus, kuidas kohelda vähemust, millised õigused, vabadused ja kohustused neile anda.

Kaasaegses Euroopa demokraatias, kus inimesi peetakse võrdseteks ja koheldakse võrdsetena, referendumiga vähemuste õiguste ja vabaduste üle ei otsustata. Sest see on põhimõtteliselt vale ja ette diskrimineeriv, kus jõupositsioonil (arvuliselt üleolev) olev enamus otsustab vähemuse üle ning vähemusel pole vähimatki võimalust kaitseks ja võrdväärseks vastusammuks.

Väärib meelde tuletamist, et põhiseaduse § 12 lg 1 sätestab, et "Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu." Selline üheselt selge regulatsioon suunab küsima, kas pakutud rahvahääletus on põhiseaduspärane ?

Antud kontekstis koalitsiooni ühisavalduses väljendatud soov viia rahvahääletus läbi "rahumeelselt ning ühtegi ühiskonnagruppi provotseerimata" on ei midagi muud kui lihtsameelsetele mõeldud soovmõtlemine, poliitmanipulatsioon. Seda deklaratsiooni asuti rikkuma juba mõned tunnid peale avalduse tegemist ja pole ühtegi alust arvata, et see nii ei jätku.

Tühi poliitiline kära

Küsimus, kas rahvahääletus on sisus ja vormis kooskõlas kehtiva põhiseadusega, tuleb riigikogul rahvahääletuse korraldamise otsustamisel lahendada. Rahvahääletusele ei saa panna põhiseadusega mitte kooskõlas olevat küsimust (kui see ei ole just põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu).

Põhiseaduspärasust tuleb eriti sügavalt analüüsida ja hinnata, kui hääletuse küsimus on esitatud muu riigielu küsimuse vormis. Mõistlik ja põhjendatud on seda teha enne rahvahääletust, selle asemel, et hakata hiljem tekitatud segadust klaarima.

Enne tegudele jõudmist on asjakohane selgeks teha ka see, milles eristub muu riigielus küsimuse rahvahääletus seaduseelnõu rahvahääletusest. Need on kaks erinevat asja erinevate tagajärgedega.

Isegi kui oletada, et rahvahääletus leiab aset muu riigielu küsimusena ja annab vastuse, et abielu on mehe ja naise vaheline liit, siis peab sellele järgnema siduvalt seadusandja ehk riigikogu reageering tegemaks referendumi tulemusele vastav korrektsioon asjakohases seaduses. Ehk siis abieluseaduses… ja… kus see kõik juba kirjas on!

Seega, palju tühja poliitilist kära ei millestki. Veel kord, kes sellest kõigest kasu saab? Eesti ühiskond? Vaevalt, pigem saavad ühiskond ja vähemused kannatada ja sügavalt. Küll aga saab selget tähelepanu ja meediakajastust ning seeläbi avaliku tähelepanu kasu üks erakond ja seda toetavad jõud. Aga miks teised seda toetama peavad?

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: