SALK kogus esimese kahe tegevuskuuga üle 80 000 euro suuresti mõnede suuremate annetuste toel, kellega sai annetus isiklikult kokku lepitud, ütles sihtasutuse juht Tarmo Jüristo. Annetajaid oli kokku sadades ja mediaanannetuse suurus umbes 25 eurot, lisas ta.

Samas ütles Jüristo, et tema ideaaliks oleks SAPTK-i tüüpi annetuste kogumise poole liikuda, kus annetajaid on rohkem, tuhandetes nagu SAPTK-il, ja ka annetuste keskmised summad on selletõttu ka väiksemad.

SAPTK teatas oma portaalis Objektiiv, et sihtasutuse jõulukampaania oli üle ootuste edukas. Kui plaaniti koguda 50 000 eurot, siis laekus kokku üle 70 000 euro.

Kuidas võiks raha kuluda ja mis on edasised plaanid, ei soosstunud SAPTK-i juht Varro Vooglaid telefonitsi rääkima.

"Täpsemaid kommentaare ei soovi me SAPTK rahastamisega seonduvates küsimustest ERR-ile anda, sest kuna ERR on korduvalt levitanud meie tegevuse kohta valesid, siis puudub usaldus," vastas Vooglaid kirjalikult.

Siiski on selge, et kõik seni kogutud raha ei lähe koheselt abieluteemaliseks kampaaniaks. Mõlemal sihtasutusel on ka muid tegevusi, millele raha kulub. Näiteks SAPTK-i ülemöödunud aasta tulud olid ligi 400 000 eurot. Üle 100 000 läks sellest tööjõukulude katmiseks, samas suurusjärgus teavitamiskuludeks. Muid pisemaid bürookulusid ja muud sellist sinna otsa.

SAPTK-i väljapoole kõige nähtavam panus on Objektiivi-nimeline internetiportaal, milles kajastatakse maailmas ja Eestis toimuvat tihti konservatiivses vaates. Postitatakse arvamuslugusid ja videokommentaare, nii sellele lehele kui ka Youtube'i. Tehakse taskuhäälingusateid.

Ka SALK plaanib laiemaid tegevusi. Kontoriruumid on küll saadud tasuta, aga püsikuluna tekivad tööjõukulud.

"Mina saan olema SALK-i palgal 1. jaanuarist. Palk saab olema küll kõvasti väiksem, kui ma Praxises sain, või mida ma turul saaksin, aga ikkagi see on igakuine kulu. Lisaks tuleb ilmselt veel osakoormusega paari inimese palgakulu," rääkis jaanuarist Praxise juhi kohalt lahkunud Tarmo Jüristo.

Suur osa mitteregulaarsetest kuludest hakkab SALK-is moodustama igasugused uuringud. Nimelt plaanib sihtasutus sarnaselt teisele konservatiivsele sihtasutusele Ühiskonnauuringute Instituut hakata tellima erinevaid küsitlusi. Ühiskonnauuringute Instituudil kulus küsitlustele ülemöödunud aastal enam kui 150 000 eurot.

Erinevalt Ühiskonnauuringute Instituudist plaanib SALK Jüristo sõnul ka hakata küsitluses saadud toorandmeid ise analüüsima. Näiteks esimese uuringu toorandmed peaksid SALK-a jõudma sel esmaspäeval ja analüüsitud tulemus on kavas lähiajal ka avalikustada. Ja kuigi esimene andmestik on abieluhääletuse teemal, on edaspidi kavas ka igasuguseid muid teemasid kajastada.

Kui SAPTK on loonud oma veebiportaali, siis SALK seda korrata ei plaani. Küll on aga kavas blogilaadne veebileht, kuhu on võimalik postitada erinevaid tekste ja uuringuid. Või ka niisama analüüse ja arvutusi.

"Ma siin eile just arvutasin läbi näiteks selle Mikk Salu eelmise aasta hüpoteesi, et viie kuni kümne aasta pärast, lihtsalt selle tõttu, et noored on liberaalsemad, võiks Eestis abielu referendumil osakaalud muutuda. Ma arvutasin selle vastavalt demograafilistele tegelikele vanuse kohortidele läbi. Ja see ei ole nii. Ainuüksi demograafiaga võtaks see aega vähemalt kolmkümmend aastat, et sinnani jõuda," ütles Jüristo.

Kui SAPTK opereerib aastas annetustega suurusjärgus 400 000 eurot, millest on paaril viimasel aastal umbes 75 000 üle jäänud ja reserve möödunud aasta alguseks 300 000 euro ulatuses kogunenud, siis SALK plaanib esimese täistegevusaasta eelarveks 150 000 kuni 200 000 eurot. Kui palju võiks sellest kuluda abieluteemalise rahvahääletuse tarbeks, ei osanud Jüristo öelda.

Referendumi toimumise aeg ja fakt ei ole veel kindlad ja SALK otsustab oma täpse tegevuse, siis kui mingi kindlus tekib, kuid kampaaniategevused on ajas erinevad. "Sõltuvalt sellest, et kas meil on vaja valmistuda referendumiks sellel aastal, järgmisel aastal või viie aasta pärast," rääkis Jüristo.

Ka varasemalt konservatiivse kampaania tegemist lubanud SAPTK ei olnud veel kindel kuidas ja mis mahus kampaanias osaleb. "Selget plaani ei ole, kuna võimatu on teha plaane olukorras, kus pole isegi selge, kas referendum üldse toimub ja kui toimub, siis millal," ütles Varro Vooglaid.

Riigikogus on menetluses abieluteemalis rahvahääletuse korraldamise eelnõu, milles küsitaks Eesti kodanikelt 18. aprillil "Kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?". Kumbki vastus rahvahääletusel Eestis kehtivat korda ei muudaks.

Et hääletus sel kuupäeval korraldada tuleks eelnõu vastu võtta veel jaanuaris, kuid opositsioon on esitanud ligi 10 000 parandusettepanekut. Kuidas koalitsioon edasi käitub, ei ole veel selge kuid muudatusettepanekuid tavapäraselt menetledes ei jõutaks hääletust plaanitud kuupäeval korraldada.