Trombid, mis tekivad näiteks elustiilist või kasutades teatud ravimeid, on võrreldes AstraZenecast tekkida võivate trombidega oma olemuselt ja sageduselt erinevad. Kui AstraZenecaga seostuva trombi võib saada üks inimene sajast tuhandest, siis tavalise trombi oht on üks tuhandele.

"Trombooside tekkepõhjuseid on hästi palju alustades elustiilist, erinevatest hormoonidest kuni geneetiliste riskifaktoriteni välja," kirjeldas Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.

AstraZeneca vaktsiini puhul ei ole tegemist tavalise tromboosi riskiga, vaid tromb tekib teises kohas ja muutub ka vererakkude koostis, rääkis Maimets.

Kuna trombid, mis AstraZeneca vaktsiinist võivad tekkida, on oma olemuselt teistsugused, ei mõjuta vaktsiin kuidagi neid, kellel on tavaliselt trombide risk.

"Inimesed, kellel on tavaliste trombide risk ja kes kasutavad verevedeldajaid või muid ravimeid nende trombide raviks ja ennetamiseks, ja samamoodi terved naised, kes kasutavad rasestumisvastaseid ravimeid, ei pea kartma sellepärast, et vaktsiin ei mõjuta kuidagi nende ravimite toimet ega suurenda ka tavaliste trombide teket," sõnas Maimets.

Vaktsiinist saadav kasu kaalub riski tugevalt üles

Tavaolukorras ongi beebipillid ühed laialdaselt kasutusel olevad ravimid, mis kõige suurema tõenäosusega trombe tekitavad. AstraZenecaga kaasneva trombi teke on aga tunduvalt vähem tõenäoline.

"Kui võtta 10 000 naisest, kahel tervel naisel võib aasta jooksul tekkida tromb. Kui ta hakkab kasutama rasestumisvastast ravimit, siis olenevalt sellest, milline toimeaine seal sees on, võib lisanduda viis kuni kümme juhtu 10 000 naise kohta, nii et see on nagu kordades suurem risk trombi saada kui AstraZeneca vaktsiiniga," rääkis ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo juhataja Maia Uusküla.

Maimetsa sõnul tulebki arvestada, et kõikide ravimite ja vaktsiinide puhul on kõrvaltoimed. Kaaluda tuleb riskide ja kasu suhet.

"Täiesti vaieldamatult on kõikidel ravimitel olemas riskid. Kui te võtate mistahes selle ravimilehe välja, siis te loete ja need nimekirjad on päris pikad. Euroopa ravimiamet on kogu aeg hinnanud ja ka eilses avalduses hindab, et riskide ja kasu suhe on väga-väga tugevasti kasu poole peale," rääkis ta.