Kiik: praegu Eesti AstraZeneca vanusepiiri muutma ei hakka

Foto: Priit Mürk/ERR

Eestis kehtib AstraZeneca vaktsiini puhul praegu soovitus manustada seda 60-aastastele ja vanematele. Esialgu Eesti seda vanusepiirangut ei muuda. Tulevikku silmas pidades kaalutakse siiski AstraZeneca vaktsiini pakkumist noorematele soovijatele.

AstraZeneca koroonaviiruse vaktsiinist saadav kasu on suurem kui selle võimalike kõrvalmõjude kahju, teatas Euroopa terviseamet (EMA) kolmapäeval. 34 miljoni AstraZeneca doosi kohta olnud mõnikümmend surmajuhtumit ja kokku 240 tavapäratut trombi ning neid peaks käsitlema kui vaktsiini väga haruldast kõrvalmõju, lisas EMA.

"Tõepoolest arvude keel ju ei valeta ja need riskid ei ole suured. Palju suurem risk on haigestuda COVID-isse, sattuda haiglasse ja  vanematel inimestel isegi surra. Kindlasti tasub ikkagi vaktsineerida," lausus peaminister Kaja Kallas.

Samas kehtib Eestis praegu AstraZeneca vaktsiini kasutamisel piirang – kuivõrd trombijuhte on pigem esinenud noorematel kui 60-aastastel, on Eesti immunoprofülaktika komisjoni soovitus vaktsiini kasutada 60+ vanuserühmas.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et esialgu soovituse muutmisega ei kiirustata, sest esmajärjekorras peakski praegu eakamaid vaktsineerima.

"Me teame, et meil on 60+ vanuserühmas jätkuvalt 200 000 vaktsineerimata inimest. Me teame, et need on inimesed, kellel on kõige suurem terviserisk tõsisteks tervisekahjudeks, haiglasse sattumise vaates. 75 protsenti haiglate patsientidest on 60+ vanuserühmas, nii et igal juhul see toetab meie praegust eesmärki keskenduda eakate vaktsineerimisele," lausus Kiik.

Samuti jätkatakse teise doosi AstraZeneca manustamist kõigile neile, kellel esimene doos juba käes – ka näiteks Kiik on saanud sama vaktsiini ja peaks teise doosi saama juunis.

Neurokirurgist Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser rõhutas teise doosiga jätkamise vajalikkust.

"Need, kellel on juba tehtud ja kellel ei ole olnud mingeid erilisi kõrvalnähte ja kellel ei ole ka praegu meditsiinilisi vastunäidustusi, ei ole vähimatki põhjust seda karta. Need inimesed peaksid kindlasti tulema teisele süstile," lausus Asser.

Asser lisas, et AstraZeneca tüsistused on väga harvad, kuid siiski tõsised, ja neid ei saa ignoreerida. Tema sõnul võiks vanusepiirita vabatahtlikku vaktsineerimist lubada, kui inimeselt on nõusolek ja ta teadvustab riske. Kiik toetab seda mõtet.

"See on üks võimalus, mida on arutatud ka Eesti tervisevaldkonna ekspertide poolt. Aga see ongi koht, kus just nimelt ravimi ohutust hindavad inimesed peaksid välja pakkuma konkreetse teavitusvõimaluse, teavituslehe või variandi, mille puhul inimene saaks tervishoiutöötajaga konsulteerides teha mõistliku valiku," rääkis Kiik.

Kiige sõnul on oluline, et leitaks ka Euroopa tasandil probleemile sarnane lähenemine, sest muidu valitseb vaktsiini ümber endiselt usaldamatust põhjustav segadus, kus meil on ühtmoodi ja naaberriigis teistmoodi soovitused.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: