Tavatu otsus: jalgrattur mõisteti vigastuste tekitamise eest kohtus süüdi

Foto: ERR

Hiljuti jõustus kohtuotsus, kus jalgrattur mõisteti süüdi jalakäijale raskete kehavigastuste tekitamises. Kogenud prokurör Diana Helila teist sellist kohtulahendit ei tea. Tavaline pole seegi, et jalgrattalt löögi saanud jalakäija traumad on nii rängad, nagu oleks talle auto otsa sõitnud.

Harjumaal Kaunissaares käänulisel ja kitsukesel külavaheteel lamavat politseinikku vältida püüdnud ja järsult teise teeserva pööranud rattur sõitis tunamullu selja tagant otsa vasakul tee ääres kõndinud jalakäijale.  Naine sai kukkudes nii raskesti viga, et rattur anti ettevaatamatusest raskete kehavigastuste tekitamise eest kohtu alla.

"See (kohtusse andmine – toim.) sõltub sellest, milliseid tervisekahjustusi inimene saab kokkupõrkest jalgratturiga. Juhul kui kannatanule tekivad kerged tervisekahjustused, siis tegemist ei ole kuriteoga, vaid tegemist on väärteoga," lausus prokurör Helila.

Prokuröri sõnul väitis rattur kohtus, et sõidukiirus jäi alla 20 kilomeetri tunnis, kuid kannatanu vigastused viitavad, et tegelik kiirus pidi olema suurem. Jalakäija vigastused olid nii rängad, et uurimise käigus tekkis kahtlus, kas rattaga on üldse võimalik nii tõsiseid traumasid põhjustada.

Helila sõnul on selle kuriteo toimepanemise eest maksimaalne karistus vanglat kuni üks aasta, kuid sellele ratturile mõistis kohus tingimisi rahalise karistuse.

"Kui inimene on kuriteo toime pannud, siis on tema karistus karistusregistris üleval ehk tegu on ikkagi süüdimõistetud isikuga," lausus Helila.

Juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo sõnul toimus mullu 25 liiklusõnnetust, kus kokku põrkasid rattur ja jalakäija ning selliste õnnetuste arv on kasvutrendis. Sageli toimuvad need kergliiklusteedel.

"Meil on ikkagi see probleemiks, et inimesed ei ole aru saanud, et kergliiklusteede peal kehtivad samasugused liiklusreeglid nagu sõidutee peal. Seal on parempoolne liiklus, seal tuleb üksteisega liiklemisel arvestada," lausus Loigo.

Loigo sõnul on probleemiks ka oma rattasõiduoskuste ülehindamine ning rattaga sõites ei osata ohtu ette näha. Ta lisas, et ka rattasõidu puhul kehtib reegel, et mida suurem on kiirus, seda tõsisemad on tagajärjed kukkumisel.

"Meil on igal aastal kasvanud sellised õnnetused, kus jalgrattur hukkub. Kukutakse nii raskete tagajärgedega, et sellele järgneb surm," nentis Loigo.

Tänavu on liiklusõnnetustes saanud viga 11 ratturit.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: