Siberis Irkutski oblastis asuvas katku-uuringute instituudis haigestus ja suri laboritöötaja seni avalikustamata asjaoludel, mille järel võimud paigutasid kümneid inimesi karantiini.

Surmajuhtum on sotsiaalmeedias tekitanud muret rahvatervise pärast, kuigi Venemaa võimud kinnitasid esmaspäeval, et olukord on kontrolli all. Vene tervishoiusektori allikas ütles väljaandele, et Irkutski arstid räägivad avalikult katkust, ehkki seda haigust ametlikes dokumentides ei mainita.

Varjas ütles, et kuigi Venemaalt kontrollitud andmeid ei saa ja juhtumi põhjal on keeruline järeldusi teha, võib öelda, et ohutase tõusnud ei ole.

"Ei meil, meie naaberriikides ega ka Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse riskianalüüsi kohaselt ei ole mingit alust arvata, et see riskitase oleks kõrgem kui tavaliselt," ütles Varjas.

Rääkides laiemalt, ütles Varjas, et katku kohta on terviseametil informatsiooni palju.

"Me teame, et katk ei ole maailmas kuhugi kadunud, vaid on olemas sellised looduskolded, kus seda haigustekitajat esineb ja nendest looduskolletest satub ta aeg-ajalt ka inimeste hulka. Katku on inimestel diagnoositud nii Ameerikas, Aasias kui ka Aafrikas. 2025. aastal oli nii mõneski riigis katkujuhtumeid," rääkis Varjas.

Varjase sõnul on tänapäeval katk üsna kergelt ravitav haigus. "Katku ravitakse antibiootikumidega. Neid on ka Eestis olemas, nii et sellega on võimalik inimesed terveks ravida. Katku tekitaja on bakter Yersinia pestis ja seda looduskollet või reservuaari hoiavad ülal erinevat liiki pisinärilised ja selles levikus on olulised ka kirbud," lausus Varjas.

Varjase sõnul Eestis ühtegi sellist looduskollet ei ole.

Ta rääkis, et katki on kolme tüüpi. "Kirbuhammustusega võib inimene saada endale katkupisiku ja sellisel juhul me räägime katku buboonivormist. Inimesel tekib palavik, väga halb enesetunne ja lümfisõlmed on turses ning valulikud. See vorm ei ole inimeselt inimesele otse nakkav. Teine vorm on septitseemne, see on siis see vorm, kus bakter satub vereringesse ja kahjustab organeid, põhjustab verejookse. See ka ei ole otseselt inimeselt inimesele nakkav. Ja kolmas, kõige haruldasem vorm on kopsuvorm, kus haigustekitaja on hingamisteedes, inimesel tekib kõrge palavik, väga kiiresti läheb tal enesetunne halvaks, tekivad rindkerevalud, köha. Ja nende piisakestega, mis inimene välja köhib, võib ta nakatada teisi. Seda esineb kõige harvem, aga ta on kõige halvem variant, sest võib nakkus levida ühelt inimeselt teisele," rääkis Varjas.

Ravita ja eriti õigel ajal alustatud ravita jäädes on Varjase sõnul suremus väga kõrge.

Varjas kinnitas, et Eesti elanike jaoks on katki haigestumise risk väga madal.

"Eesti piiridel on oma epideemiatõrjeplaanid, et nad teavad – kui tuleb signaal mingisuguse sellise haiguse kohta, siis nad teavad, kuidas käituda, keda teavitada," lausus Varjas.