Koolilõpetajatel on ärevad ajad. Esimene riigieksam on pea nädala aja pärast, ent jätkuvalt on ebaselge, kas riigieksamid on tänavu kohustuslikud või on need vabatahtlikud.

Haridustöötajate liit, koolijuhtide ühendus, õpetajate, lastevanemate ja õpilasesinduste liit saatsid riigikogu kultuurikomisjonile avaliku pöördumise siduda riigieksamid tänavu lahti gümnaasiumi lõpetamisest.

"Tänavune kooliaasta on olnud väga pöördeline, justkui ameerika mägedel liikumine. Koolides on saanud väga erinevalt kohal käia, kui see otsus nüüd tuleb, et muutuvad riigieksamid vabatahtlikuks, siis see kindlasti oleks õpilastele oluline," rääkis Miina Härma gümnaasiumi direktor Ene Tannberg.

Juba veebruaris tegi Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor haridusministeeriumile ettepaneku teha tänavu gümnaasiumi lõpueksamid vabatahtlikuks. Käes on aprilli teine nädal, eksamite aeg muudkui läheneb, aga selget vastust pole siiani.

"Ma saan aru, et olukord ongi selline, et me ei saa pikalt plaane ette teha, aga kaks nädalat enne riigieksameid tahaks teada, milline olukord täpselt on. Häirib segane kommunikatsioon, mul on aega nädal esimese riigieksamini ja nad veel ei tea, kas see on üldse gümnaasiumi lõpetamisega seotud või kas see on vabatahtlik, kas õppenõukogu saab võtta erineva otsuse vastu. See natuke tekitab lisaärevust," lausus abiturient ja õpilasesinduste Liidu juhatuse aseesimees Katariina Järve.

Järve sõnul võib ükskõik kellega juhtuda praegu nii, et saad hommikul sõnumi, et oled lähikontaktne ja pead jääma isolatsiooni. "Võib ka vabalt juhtuda, et lisaeksamite ajal juhtub sama asi. Tõenäosus ei ole väga suur, aga see on siiski võimalik. Et lihtsalt vältida selliseid olukordi," lausus ta.

Eksamitest loobujate seas oleks tõenäoliselt neid, kel ei ole edasiõppimise plaane või kel koht kõrgkoolis juba mõnel olümpiaadil eduka osalemisega kindlustatud. Aga tõenäoliselt ka neid abituriente, kes distantsõppe hammasrataste vahele jäänud.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul räägib eksamite kohustuslikuks jätmise poolt see, et riik saaks tervikliku vaate, milline on olnud ainetes õpitulemus. "Mis räägib lahti sidumise poolt, on vaimse tervise temaatika. Kui ma vaatan sotsiaalministeeriumi seireuuringut ja noorte inimeste vaimse tervise tulemusi, siis need näitavad, et 15.–24. eluaastani noortest pooled on tundnud depressiooni märke, 72 protsenti kurdab vaimse tervise kurnatust. Need on väga tõsised märgid," ütles Kersna.  

Seda kõike arvesse võttes tegi haridusministeerium riigikogus põhikooli ja gümnaasiumi seadusesse muudatusettepaneku, et siduda lahti nii põhikooli kui gümnaasiumiastme riigieksamitulemused koolilõpetamise tingimustest.

"Kultuurikomisjonis häältega seitse-neli seda ka toetati. Uue nädala esmaspäeval on selle seaduse eelnõu teine lugemine, kolmapäeval kolmas lugemine. Me loodame, et parlament seda toetab, sest olukord on olnud väga keeruline, eriti lõpuklasside jaoks," lausus Kersna.

Kuigi nii koolijuhid kui ka õpilasteesindused on palunud tänavu leebemat kohtlemist, on riigieksamitel lisaks kooli lõpetamisele ka teine väga oluline roll.

"Tallinna tehnikaülikoolis on lävendipõhine vastuvõtt. Meil on väga kõrged lävendid, ja kõik, kes on laias matemaatikas üle teatud lävendi, me võtame vastu. Kogu bakalaureusõppesse sisseastumine sisuliselt baseerub riigieksamitel," ütles Tallinna tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll.

Koolilõpetajatel on praegu vaid üks siht silm ees – saaks gümnaasium läbi ja keskhariduse paberil kätte. Pika kogemusega koolijuht Ene Tannberg näeb aga ka ohte, mida praegused erisused tulevikus tekitada võivad.

"Üksjagu abituriente võtab vaheaasta – kes läheb kaitseväkke, kes niisama mõtleb, mida elult tahta. Kui tal ei ole eksamitulemusi, kas ta saab konkureerida võrdsetel alustel kõrgkooli järgmistel aastatel?" lausus Tannberg.

Tallinna Tehnikaülikoolis tänavustel  sisseastumistel allahindlust ei tehta.

"Kui varasematel aastatel hindasime riigieksami tulemusi ja tänavu lõpetajatel (hindaksime) keskmist hinnet, siis see oleks äärmiselt ebavõrdne ja me ei taha kindlasti seda teed minna," märkis Voll.

Liina Kersna usub, et riigikogu kinnitab riigieksamid tänavu vabatahtlikuks ning et see otsus tuleb järgmise nädala jooksul. Haridusministeerium teeb omalt poolt siiski kõik, et iga soovija saaks eksami teha ja et need mööduksid võimalikult turvaliselt.

"Ma arvan, et peame rahulikumal ajal avama debati eksamite teemal, et millist rolli eksamid meie haridussüsteemis kannavad, kes ja milleks neid peavad tegema, et igal eksamil oleks oma mõtestatud tulemus," lausus Kersna.