Soesoo rääkis "Välisilmas", et Gröönimaa on maavarade poolest väga rikas - haruldaste muldmetallide kõrval leidub seal rauamaaki, vääriskive, naftat, gaasi, uraani, tooriumi, nioobiumi, tantaali. Samuti on see kivimite poolest väga laia spektriga. "Geoloogiliselt ma ütleks, et iga geoloogi unistus, eriti nende unistus, kes tahavad ka välitöid teha ja midagi uut avastada," lisas ta.

Haruldasi muldmetalle kasutatakse Soesoo sõnul näiteks mobiiltelefonide tootmisel. "Me läheme ekraanide maailma sügavalt sisse, me digitaliseerume järjest enam, rääkimata mobiiltelefonist, kus on kõik haruldased metallid olemas."

Gröönimaa maavarasid tahavad Soesoo sõnul paljud endale. "Praegune situatsioon seal ilmselt ongi põhjustatud sellest, et seda konkreetset võimalikku tulevast (Kvanefjeldi) kaevandust, vähemalt leiukohta on pidanud paljud enda omaks - on pidanud hiinlased enda omaks, sest hiinlased on Gröönimaal juba ammu sees ja otsivad uusi ressursse, on pidanud Euroopa Liit enda omaks ja USA vaatab sealt kõrvalt ja USA-l on ka hästi tugev baas Gröönimaal kogu aeg olnud," rääkis ta.

Seda võimalust, et Gröönimaa muldmetallide võimaliku kaevandamisega ära rikutakse, Soesoo hinnangul tänapäeval ei ole. Ka siis, kui kaevandajaks oleks Hiina.

"Ma kardan, et tänapäeval ei ole võimalik mitte kuskil enam kaevandada ja lagastada samaaegselt. Ka Hiina on tegelikult viimase viie aasta jooksul võtnud vastu oma maal seadusi, mis ikkagi lähevad kultuursema maavara kasutamise ja kaevandamise peale. Nii et ma ütleks, et uus kaevandus, mida sinna planeeritakse - sinna on investeeritud juba suurusjärgus 100 miljonit USA dollarit kogu ühe tüki peal -, ma ei usu, et seal oleks võimalik lagastada. Siis oleks kogu maailma tähelepanu ju selle kompanii peal," rääkis ta.

Gröönimaal kaevandamise ohud on professori sõnul pigem poliitilised.

Ta selgitas, et kuskil samas peab ka haruldasi muldmetalle kaevandama, kuna selle abil saab täide viia soovitud rohepööret.

"Üle maailma, kui vaatame, ka eriti Euroopa Liidus tegelikult ikkagi hoitakse eemale maavaradest, uute maavarade kaevandamisest. Teiselt poolt meil on rohelepe ja tahame rohelisemaks saada ja paremaks saada, aga keegi ei arvesta, et selleks, et rohetingimusi täita, me peame väga palju just neid haruldasi muldmetalle kaevandama. Kordades rohkem kui kaevandasime üle-eelmisel aastal või enne seda," selgitas Soesoo.

"Need metallid kuskilt tuleb kaevandada ja ma arvan, et Gröönimaal ilmselt kaevandataks neid metalle palju puhtamalt kui kuskil Lõuna-Ameerika või Mongoolia aladel," lisas ta.