"Oleme pikki aastaid jätnud tegemata vajalikud investeeringud laevadesse ja lennukitesse, mis aitavad meil meie kuningriiki jälgida, ning see on see, mille nimel me nüüd midagi ette võtame," ütles kaitseminister Troels Lund Poulsen neljapäeval ajakirjanikele.

20. jaanuaril ametisse asuv Trump ütles sel nädalal, et USA kontroll Gröönimaa üle on "absoluutne vajadus" ega välistanud selle elluviimiseks sõjaliste või majanduslike meetmete, näiteks Taani-vastaste tariifide kasutamist. USA saatkond Kopenhaagenis teatas neljapäeval, et USA ei kavatse oma sõjalist kohalolekut Gröönimaal suurendada.

"Ühendriikide praegust sõjalist jalajälge Gröönimaal ei plaanita suurendada," ütles pressiesindaja Reutersile. "Jätkame tihedat koostööd Kopenhaageni ja Nuukiga (Gröönimaa pealinn), et kõik ettepanekud vastaksid meie ühistele julgeolekuvajadustele."

Taani peaminister Mette Frederiksen ütles neljapäeva hilisõhtul, et on palunud Trumpiga kohtumist, kuid ei eelda, et see juhtuks enne tema ametisseastumist.

Taani on Gröönimaad, mis on maailma suurim saar, valitsenud sajandeid, ehkki selle 57 000 elanikku on nüüdseks saanud omavalitsusena õiguse ise oma siseasju korraldada.

USA sõjaväel on Gröönimaa loodeosas Pituffikis alaliselt töötav õhuväebaas. Gröönimaa on USA sõjaväe ja selle ballistiliste rakettide varajase hoiatamise süsteemi jaoks ülioluline, kuna lühim marsruut Euroopast Põhja-Ameerikasse kulgeb üle saare.

"Ma arvan, et ameeriklased on üsna mures, et Venemaa võib tegelikult alustada või algatada suurrünnaku USA vastu ja seda saab teha Venemaa territooriumilt," ütles mõttekoja Nordic Defence Analysis kaitseanalüütik Jens Wenzel Reutersile. "Gröönimaa kogu õhuruumi seiret tegelikult ei toimu, see on suures osas kõigile vaba," lisas ta.

Gröönimaal on Taani NATO liikmelisuse kaudu juba tagatud USA julgeolekugarantiid. Ehkki endine koloonia on nüüd Taani kuningriigis suures osas omavalitsuslik, tegeleb julgeoleku- ja välisasjadega endiselt Kopenhaagen.

Frederiksen ütles sel nädalal, et ta ei kujutaks ette, et USA kasutaks Gröönimaal sõjalist sekkumist, ja ütles, et Gröönimaa rahvas otsustab ise, mida nad tahavad.

Frederiksen kutsus Taani poliitiliste parteide juhid neljapäeval kohtumisele, et anda ülevaade Trumpi avalduse järel kujunenud olukorrast. Frederiksen lükkas Taani tollase peaministrina juba 2019. aastal tagasi sel ajal samuti USA presidendiametis olnud Trumpi pakkumise Gröönimaa ostmiseks.

Kolmapäeval võõrustas Frederiksen Kopenhaagenis kõnelustel Gröönimaa liidrit Mute Egedet. Egede pooldab oma kodumaa iseseisvust ja on öelnud, et see pole müügiks.

Egede arutas ametist lahkuva USA suursaadikuga kolmapäeval Kopenhaagenis kaubandus- ja muid küsimusi, teatas saatkond.

Taani Euroopa liitlased Prantsusmaa ja Saksamaa on Trumpi kommentaaridele vastanud piiride puutumatuse rõhutamisega.

Briti välisminister David Lammy ütles neljapäeval, et usub, et Trump tunnistas, et Gröönimaa on osa Taanist ning et USA valitud presidendi väljaütlemiste taga on mure Venemaa ja Hiina tegevuse pärast Arktikas.

Kreml teatas neljapäeval, et Moskva jälgib tähelepanelikult Gröönimaa "dramaatilist arengut" ja teatas, et Arktika kuulub Venemaa strateegiliste riiklike huvide tsooni.

Gröönimaal tunduvad arvamused saare tuleviku kohta jagunenud, mõned tervitavad Trumpi märkusi soojalt ja teised suhtuvad skeptiliselt.

Taani seadusandjad kogu poliitilise spektri ulatuses on kutsunud sotsiaaldemokraati Frederiksenit kindlalt tagasi lükkama kõik võõrvõimu katsed Gröönimaa staatust õõnestada.

"USA tahab Taani rolli Gröönimaal üle võtta ja Taani valitsus peab ütlema sellele selge ja ühemõttelise ei," ütles endine konservatiivist minister Rasmus Jarlov saates X.

Samal ajal viskas Taani teledraamasarja "Borgen" stsenarist Adam Price Instagramis nalja, et "poliitilisi väljamõeldisi on üha raskem kirjutada, kui tõsielupoliitika muutub üha äärmuslikumaks. "Jääb üle vaid popkorni hankida," lisas ta.