Aastaid kestnud passiäri kohtusaaga sai lõpu

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Ljubov Genrihson Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Aastaid kestnud kohtuprotsess niinimetatud passimaffia süüasjas sai kolmapäeval lõpu, kui riigikohus ei võtnud ainsana kohtu alla jäänud ja ebaseadusliku dokumendiäri korraldamises süüdi tunnistatud Ljubov Genrihsoni kaitsjate kaebusi arutusele.

Kuna riigikohus 70-aastase Genrihsoni kaitsjate Mihkel Gaveri ja Raiko Paasi kassatsioonkaebusi ei aruta, siis jõustus Tallinna ringkonnakohtu otsus.

Ringkonnakohus leevendas 19. jaanuaril mõnevõrra Genrihsoni karistust ning mõistis ta õigeks kuritegeliku ühenduse organiseerimise süüdistuses, kuid jättis muus osas Harju maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus mõistis Genrihsonile viieaastase vangistuse, millest arvestati maha tema vahi all oldud üks aasta, üks kuu ja kaks päeva ning tema lõplikuks karistuseks kujunes kolme aasta, kümne kuu ja 28 päeva pikkune vangistus, kuid seda tingimisi. Ringkonnakohus jättis muutmata ka talle määratud rahalise karistuse 1000 eurot.

Mullu 15. aprillil tunnistas maakohus Genrihsoni süüdi kuritegeliku ühenduse organiseerimises ja juhtimises, altkäemaksu andmises, dokumentide võltsimises, kelmuses ja muudes kuritegudes ning mõistis talle kaheksa-aastase vanglakaristuse. Kuna ta oli kohtueelse uurimise ajal juba vahi all olnud, siis jäi tal vanglas ära kanda kuus aastat, kümme kuud ja 28 päeva.

Ühtlasi mõistis kohus talle rahalise karistuse 1000 eurot ning konfiskeeris tütre nimele registreeritud Toyota Aurise ja kuriteoga saadud vara 86 793 eurot. 

Riigiprokurör Eleliis Rattam ütles toona, et tõendite järgi tegutses Genrihsoni juhitud kuritegelik ühendus vähemalt 2009. aastast, võimaldades inimestel saada ebaseaduslikul teel kodakondsust, elamislube ja isikut tõendavaid dokumente. Genrihson kasutas kuritegeliku ühenduse juhtimisel ka erinevaid konspiratsioonivõtteid, näiteks värbas ta enda heaks töötama neli politsei- ja piirivalveameti ametnikku, märkis süüdistus. 

Riigiprokuratuur uuris kriminaaluurimise käigus ühtekokku 75 kahtlustatavat, kellest suurem osa oli hankinud endale aastatel 2011-2015 kuritegeliku ühenduse abil vajalikke dokumente ebaseaduslikult.

Süüdistuse kohaselt said tellijad politsei- ja piirivalveameti (PPA) nelja ametniku kaudu riiklikke dokumente, sealhulgas haridust tõendavaid dokumente, keeleeksami tulemusi, elamislube, kodakondsuse saamise aluseks olevaid dokumente, arstitõendeid ning selleks kasutasid jõugu liikmed muu hulgas võltsimist, valeandmete esitamist ning valeidentiteediga esinenud kaasosalisi.

Passimaffia süüasja teised osalised said karistuse kokkuleppemenetluses kätte juba rohkem kui neli aastat tagasi.

Genrihsoni üle kohtupidamine jätkus tavakorras, kuna ta ei olnud nõus prokuratuuriga kokkuleppele minema.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: