Mastaapne dokumendiäri süüasi võib laheneda kokkuleppekaristustega
Riiklike dokumentide ebaseadusliku väljaandmisega tegelenud kuritegeliku ühenduse kriminaalasi võib laheneda kokkuleppekaristustega.
Riigiprokuratuur, süüdistatavad ja nende advokaadid peavad praegu läbirääkimisi kriminaalasja lahendamiseks kokkuleppemenetluses.
See, kas pooled jõuavad karistuste osas kokkuleppele, selgub Harju maakohtus teisipäevasel eelistungil.
Riigiprokuratuur süüdistab kuritegeliku ühenduse moodustamises ja juhtimises, samuti korduvas altkäemaksu andmises ja sellele kaasaaitamises, dokumendi võltsimises ja sellele kaasaaitamises, võltsdokumendi kasutamises, tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises ja kelmuses Ljubov Genrihsoni (65), kes viibib ka ainsana vahi all.
Lisaks temale on kohtu all Meeli Paluvits, Žanna Reede, Laivi Seeman, Ülle Lill, Sergei Zimakov, Irina Savenkova, Olga Tsvetkova, Jekaterina Botšarova, Jekaterina Leonova ja Anton Kimmer, kes kõik on saanud muuhulgas süüdistuse kuritegelikku ühendusse kuulumises. Samuti peab kohtu ette astuma tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises süüdistatuna Oksana Dmitrieva.
Süüdistust esindab kohtus juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ning kohtunik on Merle Parts.
ERR-i andmetel lõpetas riigiprokuratuur kriminaaluurimise käigus menetluse ühtekokku 74 kahtlustatava suhtes otstarbekuse kaalutlustel.
Valdav osa kriminaalasjast pääsenutest olid inimesed, kes olid hankinud endale aastatel 2011-2015 kuritegeliku ühenduse abil vajalikke dokumente ebaseaduslikult.
Süüdistus
Süüdistuse kohaselt said tellijad politsei- ja piirivalveameti (PPA) nelja ametniku kaudu erinevaid riiklikke dokumente, sealhulgas haridust tõendavaid dokumente, keeleeksami tulemusi, elamislube, kodakondsuse saamise aluseks olevaid dokumente, arstitõendeid ning selleks kasutasid jõugu liikmed muuhulgas võltsimist, valeandmete esitamist ning valeidentiteediga esinenud kaasosalisi.
PPA töötajad ei olnud dokumendiäri organiseerijad, vaid andsid infot taotluste kohta, tegid päringuid andmebaasidesse, võtsid valeandmetega taotlusi vastu ja väljastasid nende alusel dokumente ja said selle eest altkäemaksu. Süüdistuse saanud ametnikest kaks olid teenindussaali töötajad ning kaks spetsialistid.
Uurimine tuvastas, et tellijad ei maksnud konkreetsete dokumentide võltsimise eest, vaid selle eest, et kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna andmebaasidest saadaks kätte vajalikud andmed, et esitada võimalikult ideaalsed ja nõuetekohased elamislubade ja kodakondsustaotlused.
Vahendajad aitasid kaasa, et nende elukoha aadressidele kirjutati sisse inimesed, kes esitlesid seda aadress kui oma seaduslikku elukohta ning näiteks keeleeksami ja kodakondsuseksami eduka läbimise eesmärgil kasutati kolmandaid isikuid, kes muudeti ilusalongides võimalikult sarnasteks inimestele, kes eksamit sooritada soovisid.
Ebaseaduslikule dokumendiärile jõudis PPA sisekontrollibüroo jälile 2015. aasta kevadel teabe kogumise ja analüüsi tulemusel ning pool aastat hiljem ehk mullu oktoobri lõpus peeti operatsiooni "Maarika" tulemusel kinni 12 kahtlustatavat, kellest vahi all on vaid kuritegeliku ühenduse loomises kahtlustatav naine.
Peamine süüdistatav oli endale hankinud kolm erinevat identiteeti
PPA peadirektor Elmar Vaher on "Aktuaalsele kaamerale" rääkinud, et kuritegeliku ühenduse juhtimises süüdistataval Maarikal oli kolm erinevat isikukoodi.
"Mis tähendab seda, et DNA on küll üks, aga isikukoode on nn Maarikal kolm," märkis Vaher.
Vaheri sõnul juhtis Maarika ehk Genrihson võrgustikku läbi kahe inimese ning ise ei kohtunud kunagi ühegi kliendiga.
Uurimine selgitas, et inimesed, kes kasutasid ebaseaduslikku võimalust saada võltsitud dokumentide abil kodakondsust või elamisluba, olid üldiselt pärit kolmandatest riikidest, kuid oli ka Eestis elavaid nn halli passi omanikke.
"Kuritegelik tegevus oli üsna hästi konspireeritud. Näiteks ka PPA töötajad, neli tükki, nad ei teadnud oma kolleegidest, kes samas võrgustikus töötavad mitte üks sõna. Igaüks arvas, et tema ainult teenibki elatist sellisel viisil," märkis Vaher.
Toimetaja: Marek Kuul